Tegelik tasuta kõrgharidus nõuab Alliku sõnul kordades rohkem raha, kui selleks on kavas aastatel 2012-2015 eraldada. „Erakond seadis minister Aaviksoo kaelamurdva ülesande ette – koostada eelnõu, mille puhul saab näiliselt rääkida tasuta haridusest, andmata selleks raha juurde. See on katse tõmmata tühjast kübarast välja jänes, aga kõrgharidus pole mustkunst,“ märkis ta.

Alliku väitel on kõik huvigrupid tunnistanud reformi vajalikkust, kuid pole sisuliselt nõus ühegi eelnõu ettepanekuga. „On täiesti ilme, et kui see eelnõu saaks seaduseks, kasvaks oluliselt nende üliõpilaste osakaal, kes peavad oma õpingute eest ise maksma ja kõrgharidus muutub veelgi kättesaamatumaks kehvematest oludest ja maapiirkondadest pärit noortele. Samuti toimuks õppekavade ja eriti sotsiaal-ja humanitaarainete õppekavade arvu ja õppivate üliõpilaste vähenemine,“ rääkis Allik.

Vastuolulise eelnõu esimene lugemine jäi täna riigikogus parlamendi tööaja lõppemise tõttu pooleli ja jätkub uue nädala teisipäeval.

Sotsiaaldemokraadid toetavad Eesti Üliõpilaskondade Liidu tehtud kõrgharidusreformi puudutavaid ettepanekuid. Samuti pooldavad nad rektorite nõukogu ideed moodustada töörühm, kelle ülesandeks on koostada hiljemalt 1.märtsiks selge kontseptsiooni alusel kõrgharidusreformi vajalikud alusdokumendid. Reformi elluviimine peab toimuma üheaegselt uue õppetoetuste süsteemi rakendamisega.