Kaitsepolitseile antakse korruptsioonivastases võitluses hoobasid juurde
Kui seni kuulus kaitsepolitsei uurimispädevusse riigiasutuste ja suurima eelarvemahuga omavalitsuste juhtide korruptiivne tegevus, siis edaspidi hakkab kaitsepolitsei uurima korruptsioonijuhtumeid ka avalik-õiguslikes ning riigi osalusega või riigi asutatud juriidilistes isikutes, teatas siseministeerium.
Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul näitas siseministeeriumi analüüs, et riigiasutuste ja kuue suurema omavalitsuse kõrval võib kõrgendatud korruptsioonirisk esineda avalik-õiguslikes ning riigi osalusega või riigi asutatud juriidilistes isikutes, kus kasutatakse avalikke vahendeid ja välisrahastust.
Arvestades seda, et nende asutuste juhtide võimalik korruptiivne tegevus mõjutaks kogu sektorit ja selle usaldusväärsust, otsustati kaitsepolitsei uurimisõigust tema sõnul laiendada.
Valitsuse heakskiidu saanud määruse muudatuse kohaselt hakkab kaitsepolitsei läbi viima kohtueelset menetlust kuritegude puhul nagu omastamine, usalduse kuritarvitamine, riikliku järelevalve ebaseaduslik teostamine, pistise või altkäemaksu võtmine, andmine või vahendamine, mõjuvõimuga kauplemine, ametialane võltsimine ja toimingupiirangu rikkumine, kui kuriteo on toime pannud avalik-õigusliku isiku ning riigi osalusega või riigi asutatud juriidilise isiku juhatuse või nõukogu liige ning tema tegevusega võib kaasneda oht riigi julgeolekule.
Lisaks läheb kaitsepolitsei pädevusse usalduse kuritarvitamise, riikliku järelevalve ebaseadusliku teostamise, mõjuvõimuga kauplemise ja suures ulatuses toimingupiirangu rikkumise uurimine, kui kuriteo on toime pannud kõrgemad riigiametnikud või kuue suurema eelarvemahuga omavalitsuse juhid.
