23.02.2012, 07:35
Kodusünnitajat kahtlustati beebi väärkohtlemises
Koduseinte vahel sündinud enneaegne beebi sattus kuu hiljem eluohtlikus seisundis lastehaiglasse. Arstid kahtlustasid vanemaid lapse väärkohtlemises ja tegid avalduse politseisse.
FOTO:
Tänavu 4. jaanuaril tundis lapseootel Mari*, et tuhud on algamas – tema esiklaps tahab mingil põhjusel neli nädalat varem ilmale tulla. Üldiselt peab enneaegse sünnituse puhul kohe haiglasse sõitma, ent Mari seda ei teinud. Ta oli elukaaslasega kokku leppinud, et nende beebi näeb kindlasti ilmavalgust kodus. Hingamisterapeudina töötav Mari pole äärmuslik süsteemivastane. Ta oli Lääne-Tallinna keskhaigla sünnitusmajas arvel. Samal 4. jaanuaril, vaid mõni tund varem, käis ta koos mehega haiglaga tutvumaks - juhuks, kui läheb siiski vaja arstide sekkumist. Arstid ise ei vaata kodusünnitusele hea pilguga, sest see on Eestis seadusega paika panemata. Pealegi on asjaolusid, mis kodusünnituse lausa välistavad. Põrandaalune sünnitusabi Mari ei teadnud, kas ootab tütart või poega, sest oli raseduse ajal piirdunud vaid ühe ultraheliuuringuga raseduse keskel. Ta ei näinud mõtet lootelt kromosoomiproovi võtta, sest teadis – isegi kui sünniks Downi sündroomiga laps, on see tema oma ja ta ei ole ühelgi juhul nõus aborti tegema. Nii tingimusteta armastas Mari oma veel sündimata last. Tuhude tihenedes helistas Mari erakliinikus töötavale ämmaemandale Tiinale*. Too hakkas kohe abivajaja juurde sõitma, kuid jäi siiski 20 minutit hiljaks. Mari tütar oli mehe ja sõbranna toel “ilusa valudeta sünnituse” käigus sooja vannivette ära sündinud. Tegelikult ei tohi tervishoiuteenuste korraldamise seaduse järgi ei tohigi Eestis kodus sünnitust vastu võtta. Sisuliselt võib kodusünnitustel abiks olevaid ämmaemandaid nimetada põrandaaluseks sünnitusabiks ja see võib neile sekeldusi kaela tuua. Tiina täitis paberi sünnituse käigu kohta ning vaatas beebi üle. 2,9kilosel titel olid enneaegsuse tunnused, kuid laps oli heas seisundis ja ämmaemand lahkus. Järgmistel päevadel suhtles Tiina Mariga telefonitsi. Ämmaemandana oleks ta võinud ja pidanud Marile rõhutama, et arstid peaksid enneaegse beebi igaks juhuks üle vaatama, kuid ei teinud seda. Lapsega näis kõik korras olevat. Miks sattus aga laps 30 päeva hiljem, üliraskes seisus lastehaiglasse, sellest loe tasulisest versioonist.