Korruptsioonivaba Eesti: vaja on riigikogu liikmete eetikakoodeksit
Kui leiaks kinnitust fakt, et näiteks sisserände piirarvu jaotamist siseministri poolt või konkreetsetele isikutele elamisloa väljastamise otsustamist Politsei- ja Piirivalveameti ametnike poolt on mõjutanud Riigikogu liikmed oma ärihuvidest lähtuvalt, oleks see väga tõsine poliitilise korruptsiooni ilming ning ühtlasi tegu, mille asjaolud tuleb välja selgitada kriminaalmenetluse raames, teatas ühing.
Samuti leitakse, et skandaali valguses on vajalik küsida, kas elamislubade väljastamise kord ja vastav menetlus Politsei- ja Piirivalveametis on piisavalt tõhus avaliku huvi kaitsmisel ning kui mitte, siis kas poliitikud on enda ärihuvides ära kasutanud lünki seadusandluses või puudujääke nende täitmisel.
"Avalikkuse õiglustunne nõuab, et kui Riigikogu liikmele saab teatavaks mõne seaduse mittesihipärase kasutamise võimalus, siis tehakse vastava seaduse muutmise ettepanek, mitte ei hakata seda võimalust enda ärihuve silmas pidades ära kasutama," seisis Korruptsioonivaba Eesti läkituses.
Ühingu juhatus rõhutab vajadust saavutada ühiskonnas kokkulepe poliitikutele sobiliku käitumise kohta. Näiteks oleks vaja Riigikogu liikmete eetikakoodeksit, nagu ühing täna korruptsioonitajumise indeksi tutvustusel teatas. Koodeks peaks muuhulgas sätestama piirid, mille raames on lubatud lobitöö seaduste menetlemisel. Ilmselgelt ei peaks lobitöö olema lubatav seal, kus isiklikud huvid seatakse kõrgemale üldistest avalikest huvidest.
Ühing Korruptsioonivaba Eesti on avalikes huvides tegutsev mittetulundusühing, mille eesmärgiks on korruptsiooni vastu võitlemine ning läbipaistvuse suurendamine ühiskonnas. Alates 2000. aastast täidab ühing rahvusvahelise korruptsioonivastase liikumise Transparency Internationali esindaja rolli Eestis.
