Fuajeest sisse astuvat külalist tervitab teiste seas habetunud, kotiriidesse rõivastatud ja viiskudega mees. Elusuuruses nukk  kujutab metropoliit Arsenit – Katariina II-ga pahuksisse läinud Vene kirikutegelast, kes lõ­petas oma elupäevad vangikongis vana Revali bastionikäikudes.

Salapäraga looritatud tunnelirägastikku on peatselt võimalus jõuda igaühel – tuleb end vaid giidi juures kirja panna ja retk minevikku, olevikku ja tulevikku hõlmavate uute ekspositsioonide maailma võib alata.

„Sissekäigu juures võtab kü­las­tajad vastu Erik Dahlberg. Tema oli mees, kes vastutas Rootsi riigi kindlustuste rajamise eest,” tutvustab Kiek in de Köki muuseumijuht Toomas Abiline.

Käigus roomab tehiskapsauss

Edasi hargneb tee kaheks: vasakule minnes satub külastaja minevikku, paremale pöörates jõuab aga otsekui Stanley Kubricku ulmefilmist „2001: kosmoseodüsseia” pärineva rongini, mis meenutab pigem futuristlikku tehiskapsaussi.

Kiirust rong pisut üle 70 meetri pikkuses käigus üles siiski ei saa – keskmiseks jääb umbes kümme meetrit minutis. Kaheksa minutit vältavat teekonda mõne meetri laiuses käigus ilmestab Tehnikamaailma vanemtoimetaja Vello Kala loodud ülevaatlik film eri aegade reaalsetest ja utoopilistest linnadest. Sümboolselt lõ­peb rongi ajarännak aastas 2219 ehk täpselt tuhat aastat pärast seda, kui Tallinna esimest korda mainiti.

Minevikku tuleb seevastu minna vana hea kondimootori jõul. Külastaja juhitakse ajalukku etappide kaupa. Filmide ja eksponaatidega näidatakse nii kodutute elu kui ka käikudes redutanud punkarite punkrit 1980. aastatel, viiakse nõukogudeaegsesse tsiviilkaitsevarjendisse, Teise maailmasõja ja märt­sipommitamise aega ja niimoodi tagasi kuni muldkindlustuste rajamise ja bastionide ehitamiseni. Uues väljapanekus on muuseas ka arvutimäng, kus saab kätt proovida näiteks suurtüki laskmises. Muuseumi Kiek in de Kök ja bastionikäigud sisekujunduse autoriks on Ivari Männi ja Leonardo Meigas, filmide autoriteks Igor Ruus ja KOKO-arhitektid.

Suuna- ja ajataju kipuvad bastionikäikudes kõndides kaduma, aga see peaks kenasti haakuma ideega ajatust Tallinnast. Uuenduskuuri maksumus on pisut üle 40 miljoni krooni, millest ühe poole andis linn ja teise EAS.