„Kuna seadus on tänaseks juba mõnda aega kehtinud, siis analüüsime hea õigusloome tava kohaselt nüüd seda, kui hästi see ka rakendunud on ehk siis teisisõnu, hindame piirangute täitmist ja mõju. Eelkõige on eesmärgiks hinnata, kas kuritegude loend, mille puhul keeld kehtib, on piisav, ning kas piiranguga on hõlmatud kõik kutse- ja tegevusalad, mis eeldavad lastega vahetuid kokkupuuteid,“ selgitas Michal.

Arutelu käigus käsitleti muuhulgas kuritegude nimekirja, mille puhul lastega töötamise piirangud täna kehtivad, samuti arutati ühe võimalusena muuta see keeld tänasest universaalsemaks, et seadusega ei peaks iga ametikohta eraldi välja tooma.

„Kuriteoennetuse nõukogus arutasime, et täna on need elualad, kus lastega töötamise piirangud kehtivad, konkreetselt üles loetletud ning vastavad muudatused on sisse viidud kõigisse valdkonna seadustesse. Samas ei pruugi selline ammendav loend siiski katta kõiki võimalikke ametikohti, kus töötajad lastega vahetult kokku puutuvad. Seega võiks kaaluda konkreetse loendi asendamist üldisemate kriteeriumitega ning see ühes seaduses sätestada. Sellele on ka alternatiiv – lastega töötamise piirangut omavate ametikohtade loendi täpsustamine ja vajadusel laiendamine. Millise tee valime, sõltub juba analüüsi tulemustest. Näiteks kõlas ka idee iga konkreetse kohtuotsusega kaaluda keeldu lastega töötamiseks, kui kuriteo liik on selline, et see keeld peaks olema,“ ütles Michal.

Alates 2007. aasta juulist kehtivad lastega töötamise piirangud, mille eesmärgiks on vältida lastevastastest seksuaalkuritegudes süüdimõistetud isikute töötamist lastega korrapäraseid kokkupuuteid eeldavatel kutsealadel, nagu näiteks kooli- ja lasteaia õpetajana, laagrikasvatajana jne. Piirang on eluaegne ja kehtib ka isikutele, kelle karistusandmed on kantud karistusregistri arhiivi. Selle täitmiseks on tööandjal kohustus kontrollida enne isiku lapsega seotud tööle võtmist tema tausta karistusregistrist.

Seadus paneb vastavatele tööandjatele kohustuse kontrollida inimese töölevõtmisel tema karistatust lastevastaste seksuaalkuritegude eest. Tööandjat, kes võtab tööle isiku, kellel on seaduse järgi lastega töötamine keelatud, võib karistada rahatrahviga. Isikut ennast aga, kes keeldu teadlikult eirates sellisele tööle läheb, saab karistada kriminaalkorras kuni üheaastase vangistusega. Aastatel 2009-2011 on karistusregistri andmetel tehtud päringuid 140 tööandja poolt kontrollimaks lastega seotud tööle võetava ca 1500 isiku tausta.

Lapse seaduslikul esindajal on õigustatud huvi korral samuti õigus saada karistusregistrist andmeid teise isiku seksuaalkuritegudes karistatuse kohta. Päringu tegemiseks tuleb pöörduda karistusregistrisse http://www.politsei.ee/et/teenused/karistusregister/

Lisaks tutvustas justiitsministeerium tänasel Kuriteoennetuse Nõukogu istungil uuringut „Tervishoiusektori pettuste ja korruptsiooni riskide kaardistus“, Avo Üprus tutvustas vanglast vabanenutele tugiisikuteenuse ülesehitust ning haridus- ja teadusministeeriumi esindaja andis ülevaate koolide valmisoleku tõstmisest võimalike hädaolukordade korral.

Kriminaalpreventsiooni Nõukogu tegutseb Vabariigi Valitsusele nõuandva komisjonina alates 1993. aastast. Oma tegevuse jooksul on Nõukogu tegutsenud asjatundjate komisjonina, kuhu on kaasatud kõik kuriteoennetust läbivad ühiskonna tasandid: riiklik (asjaomased ministrid), kohalik (omavalituste esindajad, liitude esindajad) ja elanikkond (mittetulundussektori, erasektori, huvigruppide esindajad). 2003. aastal muutus Kriminaalpreventsiooni Nõukogu koosseis ning nõukogu nimetati ümber Kuriteoennetuse Nõukoguks. Hetkel kuuluvad komisjoni koosseisu 6 ministrit: justiits-, sise-, sotsiaal-, haridus- ja teadus-, kultuur- ja rahandusministrid ja mitmed muud olulised esindajad nii riiklikult, kohalikult kui elanikkonna tasandilt.