Kust tuleb raha arstide nõudmiste täitmiseks?
Kokkuleppe kohaselt hakatakse arst-residentidele alates järgmise aasta 1. jaanuarist maksma palka täistööaja eest. Arstide ja õdede koormust vähendatakse ambulatoorses töös 20 ja statsionaarses töös 16 protsenti. Alates 2013. aasta 1. märtsist tõuseb hooldajate miinimumtunnitasu 23, õdedel 17,5 ja arstidel 11 protsenti.
Riigi ja haigekassa esindajad lubasid, et tervishoiutöötajate koormuste vähendamiseks ja palgatõusuks vajalik raha tagatakse haigekassast ja riigieelarvest.
Riigieelarvega on aga nii, et seal on kõik summad üsna täpselt ära jagatud ja kui kellelegi juurde antakse, siis võib arvata, et kusagilt mujalt võetakse seda vähemaks. Loomulikult on võimalik, et riigieelarve jaoks tekitatakse laenude või reservide kasutusele võtuga raha juurde, kuid praegune valitsus ei ole tuntud kummagi eelmainitud tee pooldajana.
Lisaks on veel haigekassa reservid, mida saaks vajadusel kasutada, kuid ka see mõte pole otsustajate silmis varem erilist poolehoidu pälvinud.
Haiglate liidu teatel on lisaressurssi tulemas ka „ümberkorraldustega haiglate eelarves“. Kas see tähendab pikemaid järjekordi ja kehvemaid töövahendeid?
Hea lugeja! Kas arstide ja teiste tervishoiutöötajate olude parandamiseks tuleks kasutada kõikvõimalikke reserve või võtta laenu? Kas praeguseks saavutatud kokkulepe riigi ja meditsiinitöötajate vahel tundub sulle aus?
Kõik teemakohased mõtted on oodatud aadressile online@epl.ee ja selle loo kommentaariumisse!
