Lauristin: eestlased ei saa olla uhked naabrid, kes kõnnivad Lätist ja Leedust mööda
“20 aastat tagasi oli iseenesestmõistetav, et Eesti, Läti ja Leedu lähevad koos edasi. Kuid nüüd on meil mitmed mõtted erinevad. Küsimus oli just see, kas me saame Balti teest rääkida või ei saa – me oleme liikunud justkui eri suundades,” rääkis Lauristin.
„Eesti eripäraks on olnud kiirus ning järjekindlus kõigi poliitikate rakendamisel. Meil on teiste Balti riikidega võrreldes ka väiksem poliitika ja majanduse põimumine ning madalam korruptsioon ehk puhtam õhk,” jätkas ta.
„Vaadates seda, et Eesti on jõudnud ühes-teises asjas ette, see ei ole ainult uhkuse asi, vaid ka kohustus ja võlg. Me peame seda tunnetama teiste Balti riikide, eriti Läti suhtes, me ei saa olla siin need uhked naabrid, kes tõmbavad pea selga ja kõnnivad mööda,” leidis Lauristin.
„Mul on hea meel, et märke sellise koostöö vajalikkusest on olemas, kasvõi Läti uue presidendi esimene visiit Tallinnasse räägib sellest,” lisas ta.
Lauristin juhtis tähele panu sellele, et inimarengu aruandest selgub, et Eestis suhtuvad ka sisserännanud riigi arengutesse positiivsemalt, kui Lätis ja Leedus põlisrahvas.
„Eesti on kanda kinnitanud maailma inimarengu edetabeli esimeses neljandikus, oleme A-liigas, tugevamate grupis, kuid oleme seal viimaste seas,” ütles ta.
„Seetõttu peaksime aru saama, et see on töö, töö ja töö, et jõuda nende suurte heaolulõhede ületamisele, mis praegu Läänemere ida- ja läänekallast eristavad, sest ilma selleta ei saa me sellist heanaaberlikku tegelikku partnerlust, vaid oleme ikkagi sellise väiksema, nõrgema ja vähem olulise partneri staatuses,” sõnas Lauristin.
