Liikluspsühholoog: ristmikukaamera tõotab positiivset muutust

Tallinna nn taksopargi ristmik saab liikluskaamera, mis hakkab jälgima, et autojuhid ei kiirustaks, ei sõidaks punase tulega ega kasutaks ühistranspordi rada. Tehnikakõrgkooli lektori ja liikluspsühholoogi Gunnar Meinhardi hinnangul võib ettevõtmist lugeda edukaks, kui see aitab ära hoida mõnegi inimkannatanuga liiklusõnnetuse.

Seda, kas esimene kaamera hakkab liiklejate käitumist mõjutama ka mujal, kui ristmiku vahetus läheduses, peab Meinhardi sõnul näitama aeg. „Eks ta alguses selles ühes kohas mõjub, tõenäoliselt tuleb neid kaameraid ka veel juurde hiljem ja siis see mõju ka eeldatavasti laieneb,” ütles ta.

„Kui selles kohas hoitakse ära mõnedki inimvigastustega õnnetused, siis on see kindlasti positiivne. Kui suudetakse inimeste tervist säästa, siis võib lugeda ettevõtmist juba kordaläinuks,” rääkis Meinhard.

Liikluskaameratega seoses on keeruline mööda vaadata asjaolust, et Tallinnas on mitmeid kohti, kus justkui kehtiks vaikiv kokkulepe, mille kohaselt sõidetakse 50 km/h alas umbes 70 km/h. Üks neist kohtadest on Pirita tee. Meinhard jääb seda väidet kommenteerides pigem ettevaatlikuks, ent nendib samas, et kui kohtades, kus sarnased kokkulepped kehtivad, raskeid õnnetusi aset ei leia, siis tuleb tõdeda, et see õigustab end, kuid vastasel juhul tuleb kujunenud olukorda hakata ümber muutma.

„Seisukohti on väga lihtne välja öelda, kuid tihti põhinevad need linnalegendidel või kellegi ebapädeval arvamusel. Liikluse kujundamise juures tuleks piirduda eriala spetsialistide nägemustega ja nende uuringutulemustega. See, et kuskil netikommentaariumis midagi arvatakse, on väga rumal alus liikluskorralduse kujundamiseks,” jätkas ta.

Teemal, kas Pirita teel tuleks piirkiirus taas tõsta ametlikult 70 km/h, Meinhard spekuleerida ei soovinud.

Kõiksugu piirangute kehtestamisel tuleks Meinhardi sõnul lähtuda liikluskorraldamise valdkonnas tegutsevate inimeste, nagu näiteks politseinike ja maanteeameti töötajate põhjendatud seisukohtadest.

„Kellegi huvi ei ole teha oma tööd nii, et keegi teine sellest kahju saaks. Ega norme, piiranguid ja uuendusi ei looda selle pärast, et kellelgi oleks halvem või ebamugavam, vaid ikka selleks, et kogu ühiskond kokkuvõttes võidaks,” lisas ta.