Linde: põhiseaduse muudatus ei tähenda palgaarmeele üleminekut
"Praegu on sisse kodeeritud teatud konflikt kaitseväejuhataja ja kaitseministeeriumi ja selle ametnike vahel. Väga oluline on see konflikt välistada, sest seal on alati olnud konflikti alluvusvahekord," vahendas Linde sõnu Terevisioonile ETV24.
Toomas Hendrik Ilvese algatatud põhiseaduse muudatusettepanek puudutab riigikaitse juhtimist ja tsiviilkontrolli. Eelnõuga jäetakse põhiseadusest välja viide kaitseväe juhatajale ja ülemjuhatajale ning muudatuse jõustumisel tuleb riigikogul kehtestada kaitseväe juhtkonda kuuluvate inimeste ametisse nimetamise ja ametist vabastamise kord eraldi seadusega.
Tegevteenistusest erru läinud kaitseväe peastaabi operatiivosakonna endine ülem, reservkolonelleitnant Leo Kunnase sõnul ei saa kõrgeimad sõjaväelased olla allutatud otse kaitseministrile, sest meie spetsiifilised olud selleks ei sobi.
"See on täiesti demokraatlikule riigile kohane, et kõik ei peagi ühtemoodi mõtlema ning ühtemoodi mingist seaduseelnõust aru saama. Härra Kunnasel on õigus sellest arvata nii nagu ta õigeks peab," märkis Linde.
Teise intervjueeritava, riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimehe Evelyn Sepa sõnul on Leo Kunnasel kindlasti paljus õigus. "Kui ta milleski eksib, siis ehk selles, et selline olukord nagu täna jätkuda ei saa. Rahvusvahelise õiguse ja NATO standardite järgi Eesti puudub tsiviilkontroll kaitseväe üle."
Põhiseaduse muudatuse korral läheb läheb kaitseväe juhtimine ja järelvale valitsuse alluvusse, milles Sepa sõnul on palju julgeoleku ja ka poliitilisi riske. Põhiline küsimus on selles, et kes oleks siinkohal tasakaalustavaks jõuks.
Linde eitas, et põhiseaduse muudatus oleks esimene samm kutselisele kaitseväele üleminek. "Kindlasti ei ole see kutselisele armeele ülemineku algus, vaid oluline on kaitseväe juhataja ametisse määramise kord teiste seaduste abil paika panna," märkis Linde.
Põhiseaduskomisjon ootab parandusettepanekuid 25. veebruarini, siis tehakse ka otsus, kas muudatus võetakse vastu riigikogu neljaviiendikulise häälteenamusega praeguse koosseisu ajal või korralise muudatusena kahe järjestikuse koosseisu poolt.
