Nii SOPA kui PIPA ehk eelnõud, mis on Ühendriikide senati komisjonides menetluses ja mille vastu protestitakse, kätkevad endas tõsist ohtu internetivabadusele.

Tähelepanu juhtumine sellisel viisi, nagu seda teevad praegu väga populaarsed internetikeskkonnad, mis saaksid antud seaduste jõustumisel mõjutatud, on väga õigustatud.

-Wikipedia aktsioon on antud olukorras seega igati põhjendatud?

Jah. Ma ei näe, et neil oleks võimalik mingil muul viisil praegusel hetkel avalikkuse teadlikust tõsta selle probleemi ulatusest.

-Kui need eelnõud jõustuvad, siis kas võib oodata, et nad osutuvad piraatlusevastases võitluses efektiivseteks?

Sellisel viisil välja pakutud eelnõud suudaksid kindlasti internetipiraatluse vastu võidelda, kuid nad teeksid seda tallates samas jalge alla rahvusvahelist õigust ja teiselt poolt meie arusaama internetist, kui vabast informatsiooni levitamise keskkonnast.

-Internetist rääkides kerkib pea alati privaatsusküsimus. Kui SOPA mingil kujul vastu võetakse, siis kas seeläbi võib senisest suuremasse ohtu sattuda internetikasutajate privaatsus?

See on kindlasti üks paljudest aspektidest, mis on antud eelnõudega seoses rahvusvahelise tähelepanu all. Protsesse, mis praegusel hetkel puudutab intellektuaalomandi ja internetipiraatluse seadusandlust on veel rohkem. Näiteks ACTA rahvusvaheline koostöölepe, mida ka Eesti valitsus hakkab ühel või teisel kujul peagi arutama.

Riiklikul tasandil on need samad SOPA ja PIPA eelnõud väga üllatavad ettepanekud 21. sajandi kontekstis ka ameeriklastele endile. Kindlasti sisaldub seal hulk isikute eraelu riivavaid ja puudutavaid sätteid, mis on selgelt ebaproportsionaalsed.

-Internetipiraatlus iseensest on ju probleem. Kas silmapiiril on näha mõistlikku lahendust, kus autor saaks õiglase tasu, ent samas teiste inimeste õigused ja vabadused ei saaks piiratud?

Ka praegu on erinevate osapoolte hinnangul praktika selliste internetipiraatluse keskkondade peatamiseks ja blokeerimiseks välja kujunenud ning see töötab. See on olemas kõigis maailma kaubandusalastes organisatsioonides. Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni ja OECD liikmesriikides seaduslikult reguleeritud. Piisaval määral on tagatud ka erinevate asutuste võimekus selle probleemiga juba praegusel hetkel tegeleda.

Antud küsimust ei maksa üledimensioneerida ja lähtuda eelkõige ainult ameerika loovtööstuse huvidest. See on rahvusvahelises kontekstis ebaõige. SOPA juures on lähtutud ainult ja lõplikult nende autorite huvidest, kes on konkreetse eelnõu juures lobitööd teinud ehk siis Ameerika filmi- ja muusikatööstuse omast. Selle alla ei kuulu üksikautorid ja väga paljude teiste riikide loomevaldkonna esindajad.