Saab tühjalt kõmisevast kõnest vääringuga papp
ka siis, kui oled oma kuulajates pettund
ja vähkred voodis, hinges pisarad ja sapp,
võid äkki leida miskit, mille peitnud

on keegi tekikoti nurka ehk siis nätskeks nutet’ püüri.
Kui hoolikamalt otsida, jääb näppu kullakang
ja, müünud maha selle, pritsida võid füüri
küll ette, taha, paremale. Ülejäägi pärib pang

või kilekott või ümbrik, mida viia
võib vabalt oma erakonna kontorisse kappi.
Kui iga päev ei ole panust tuua siia,
saab alati ju enda, vanemate säästud võtta appi.

Ning õhtuti, kui oled nõnda kurb ja jäänud üksi,
sest pagenud on sinu naine siresääreline -
saad võtta märjemateks unelmateks abiks ämma sukapüksid -
ka nende seest võid leida kullast tsaariviielise.

Tõepoolest, meil on harukordselt tublid naised-mehed!
Meil õlitatud muie, tugev teflonkest.
Me saavutustest räägivad kõik vabariigi ajalehed,
pilk pilkumatu halvab iga ajakirjanikukest.

Euroopa rahvaste ja riike seas me kerkind esile,
me saame varsti viie rikka hulka!
Vaid meie teame, mis on parem Eestile -
võid julgelt oma raha meile pesta tuua!

Me teame, kuidas lolle paljaks pügada ja
pole küsimustki meil, kust võtta, kellel anda -
nii lihtne: arstil palga teenib tegelikult õpetaja
ning pritsimees võib võmmidele tasku panna.

Me võim ei haise, odoreerime ju skeeme,
on lehkav raha ammu antud Kreekale.
Me kindlad oma tões, sest meie tõesti teame:
Vaid ainult paremale pöörates saab sõita seenele!

(Vladimir Majakovskile mõeldes)