Majanduskriis tõmbas NASA mehitatud kuulendude plaanile kriipsu peale
NASA mehitatud kosmoselendude jätkamisele saab praeguses majanduskriisis saatuslikuks just rahapuudus, vahendas USA leht The New York Times komisjoni esialgset hinnangut.
"Milline kosmoseprogramm kokkuvõttes valitakse, tuleb see ühildada selle täideviimiseks vajalike ressurssidega," kirjutas komisjon oma 12-leheküljelises analüüsis.
Komisjon kutsus NASA-t üles mehitatud kosmoselendude plaani peatama või kasutama selle teostamiseks teiste riikide finantsabi. Komisjon leidis, et seniste plaanide jätkamisel peaks Obama administratsioon aastas NASA eelarvesse lisama 3 miljardit dollarit (32 miljardit krooni), kuid seda summat on praeguses majanduskriisis Washingtonil üsna raske leida.
"NASA võiks töötada koos Obama administratsiooniga, et määratleda, kui hästi saaks kujundada tulevikus meie mehitatud kosmoselende," tõdes NASA pressiesindaja Michael Cabbage.
Obama administratsioon on oma lähiaja prioriteediks seadnud tervishoiureformi. Kosmoseprogrammide arendamine on aga USA riigipeade jaoks olnud läbi aegade majanduslikult üsna kulukas ettevõtmine, erandiks pole ka Obama seisukoht. Seetõttu on NASA juba lükanud edasi järgmise Marsi missiooni, mis oleks pidanud tänavu punase planeedi poole startima.
USA eelmine president George W. Bush käivitas 2004. aastal programmi Constellation, mille käigus arendatakse kosmoseraketti Aries I ja kosmosekapslit Orion. Programmi plaanipärasel sujumisel oleks esimene mehitatud kosmoselend uue raketiga läbi viidud aastaks 2014, Kuu-missioon oleks käivitatud 2010. aastal ja inimene Kuule saadetud aastal 2020. NASA jaoks on Kuu-programm alates selle käivitamisest olnud pidevalt alarahastatud.
Komisjon leidis, et mehitatud Kuu-missiooni oleks võimalik teostada kõige varem aastal 2025, kuid selleks kulub täiendavalt 30 miljardit dollarit (320 miljardit krooni). Marsi-missioon kujuneb komisjoni arvates kaugemaks eesmärgiks, kuid praegu ei ole see lihtsalt otstarbekas.
Komisjon pakub välja, et NASA eelarve võiks seniselt 18 miljardilt dollarilt (193 miljardit krooni) kerkida aastaks 2014 21 miljardi dollarini (225 miljardit krooni). Pärast 2014. aastat peaks eelarve järgima inflatsiooni ja suurenema keskmiselt 2,4 protsendi võrra aastas.
President Barack Obama moodustas mais teadus- ja tehnoloogiapoliitika arendamiseks vastava komisjoni, mille raport avaldatakse selle kuu lõpus.
