Majanduslanguse magus õppetund
Nii mitmeltki kohtumiselt, mis Soome pangandust ja kindlustust tutvustava reisi käigus aset leidsid, jäi kõrvu see kainestav ettevaatlikkus, mille eelmine majanduskriis 1990. aastate alguses ettevõtete tegevusele hiljem väidetavalt jälje jättis. Mitmekülgset efektiivsust õpetas see ehk aga kindlasti.
Soomlased on seetõttu enesekindlamad ja loodavad, et üleilmne krediidikriis nende majandusele suurt jälge ei jäta. Finantsettevõtete liidu esindajad on väga optimistlikud, öeldes isegi, et senimaani pole krediidikriis OTSEST mõju üldse avaldanud.
Finantsinspektsiooni esindajad jäävad selles osas tagasihoidlikumaks, sest pankade kasumikasvud näitavad langustendentsi ning laenukahjud on suurenema hakanud. Hulgikaubandusega seotud ettevõtete rahastamine üldise rahalikviidsuse vähenemise taustal kallineb, kuid mingiks paanikaks inspektsioon muidugi põhjust ei näe.
Eks see on kahe otsaga asi: suurem risk võib ennast ära tasuda, nii nagu Rootsi pangad seda Eestis on kogenud. Tagasihoidlikum tegevus võib olla kasulikum pikemaaegset perspektiivi ja majanduse nõrkushetki silmas pidades.
Igal juhul olid Soomes tegutsevad pangad veel 1994. aastal käpuli maas ning kokku ligi 1,5 miljardi euroga miinuses. 2000.-2001. aastatel saab aga rääkida ligi kolme miljardi eurosest aastakasumist.
Eelmise aasta kohta märgitakse, et kasumid küll kasvavad, aga tõenäoliselt hakkab pall nüüd allamäge veerema – sel aastal on oodata tagasilööke, nii nagu igal pool mujal maailmas. Näitavad seda kas või halvad laenud, mille hulk on hakanud kasvama.
Eesti majanduski saab nüüd oma õppetunni, millest kogutud tarkus või saadud karistust tasub hiljem meenutada. Ei taha muidugi võimendada seda, mis nn töökale tavainimese ellu ei pruugi kohalegi jõuda. Samas võib majanduse depressioon olla niisamagi nakkav, kuid seda enam.
Eestil on tegelikult oma kogemus olemas, veidi spetsiifilisemalt teadvustatud kui 1990. aastate lõpu nn Vene kriis, mis langes tegelikult samuti kokku maailmamajanduse kasvu pidurdumisega ning mille sümptomid olid osalt samad, mida praegu kogetakse või ennustatakse.
Likviidsuskriisi tekkimise järel oli kapitali rohkem (või paremat juurdepääsu) omavatel ettevõtetel „lihtne“ siinseid ettevõtteid n-ö odava hinnaga kokku või ära osta. Nüüd aga teame, et pärast vihma võib jälle päike paistma hakata...
Eestil paistavadki ülevaadete järgi Balti riikidest seni parmad väljavaated olema. Samasugune kogemus on olemas näiteks ka Lätil, kuid vaadates nende ohtlikult optimistlikke näitajaid majandustõusu tipphetkedel, ei paista nad sellest suurt küll midagi õppinud olevat. Eks nad ise tea muidugi paremini.
Mingit imerohtu pole siiski ilmselt soomlastelgi, ja on see 10-15 aastat siis piisav aeg, et kõik täpselt meeles püsiks, eriti kui mõni naaberriik näikse justkui ameerika mägedel rallivat?
Igal juhul on parem püsti jääda ning olla veel mõne aastagi pärast liikumisvõimeline, samas kui mõnda teist ratastoolis edasi kärutatakse.
Fakte
• Soomes on pankasid ametliku statistika järgi kokku 330, välismaiste pankade harusid lisaks 25.
• Välismaiste investorite kontrollitavate pankade osakaal moodustab Soome pangandusest 60%.
• Turuliider deposiitide osas on Nordea (42%), järgnevad OP-Pohjola (30%) ja Sampo (12%). Laenuturg jaguneb samade pankade vahel samas järjekorras vastavalt – 43, 32 ja 14 protsenti.
• Konkurents käib eluasemelaenude andmisel, konkurents deposiitide hoiustamise osas kasvab. Pangandusturule on lisandunud finantsinspektsioonilt hoiustamise litsentsi saanud S grupi jaemüügikaart, mille turuosa deposiitidest oli eelmise aasta lõpuks 1% ning mis finantsinspektsiooni analüütiku Perttu Korhoneni sõnul kogub kiiresti populaarsust.
• Deposiite – kokku 95,1 miljardit eurot.
• Laenud kokku – 141,5 miljardit eurot.
• OMX Helsingi börsil noteeritud väärtpaberite turuväärtus kokku – 252,2 miljardit eurot.
• Maksimaalne deposiitide kaitse – 25 000 eurot.
Allikas: Soome finantsinspektsioon
* Soome finantssüsteemi tutvustas Balti ajakirjanikele organisatsioon Finnfacts.
