Meikar lootis, et kõik neli kinnitavad oma tulevastel ülekuulamistel tema sõnu partei mustast kassast. Neliku antud ütlused ei ole avalikkusele teada. Reformierakonna kriminaalasja lõpetas prokuratuur mullu sügisel, kuna Meikari jutt ei leidnud kinnitust.

Uurimise ajal kahtlustatav olnud riigikogu liige Kalev Lillo nägi Sepa käitumises süütõendite fabritseerimise katset ja soovis kohtu seisukohta.

Eeluurimiskohtunik Orvi Tali leidis, et kriminaalmenetluse seadustik lubab prokuröril avalikustada uurimismaterjale nii, nagu ta ise õigeks peab. Seejuures võib prokurör teha sellise otsuse nii suuliselt kui kirjalikult.

Tali kiitis, et Sepp ei püüdnud midagi varjata, vaid pani kõik ametlikult kirja.

Samas ei võtnud kohus seisukohta, kas Meikari protokolli tutvustamist saaks käsitleda teiste tunnistajate mõjutamisena.

Eeluurimiskohtunik Tali arvates ei olnud selle üle arutlemine tema pädevuses. Seda oleks saanud teha üksnes see kohtunik, kes oleks mõistnud õigust Meikari asja kohtulikul arutelul. Nii kaugele aga uurimisega ei jõutudki.

Lillo huve esindanud advokaat Aadu Luberg juhib tähelepanu, et kriminaalmenetluse seadustik käsib kohtuprotsessi ajal vältida ülekuulatud ja veel ülekuulamata tunnistajate omavahelist suhtlemist. “Kui nad uurimise ajal tohivad suhelda, miks neid siis kohtus lahus hoida?” imestab Luberg.

Lillo on üllatunud, et seadus annab prokurörile uurimise ajal infoga ümberkäimiseks nii vabad käed. “Tekib küsimus, et kui palju asju on selliste suuliselt antud korralduste alusel kokku klopsitud?” küsib Lillo. “Kohtumõistmine võib niimoodi muutuda farsiks.”

Lillo kavatseb tõstatada riigikogus küsimuse inimeste õiguste paremast kaitsmisest. “Äkki tuleb seadust muuta?”

Prokuratuuri otsus Meikari tunnistuse levitamisest tulevaste tunnistajate seas on tekitanud tuntud advokaatides hämmeldust ja hukkamõistu.

Toomas Vaher on seda nimetanud “imelikuks”, Aivar Pilv “pretsedendituks” ja Leon Glikman “sobivate ütluste ettekirjutamiseks”.