Merebioloog: Läänemere kala võib rahuliku südamega süüa

 (4)
Merebioloog: Läänemere kala võib rahuliku südamega süüa
kalurid

Kuigi Läänemerd peetakse üheks kõige saastatumaks suuremaks veekoguks planeedil, ei ole olukord nii hull, et peaks näiteks Eesti vetest püütud kala vältima, kinnitas merebioloog Georg Martin.

-Hiljutisest uuringust selgus, et Läänemeri on jätkuvalt üsna saastunud ja ka töödeldud heitvees sisaldub merekeskkonna jaoks ohtlikke aineid. Kas saab öelda, et Läänemere ökoloogiline olukord läheb üha hullemaks?

Läänemere seisund on muutlik ja sõltub mitmetest asjaoludest. Nii inimtegevusest kui ka klimaatilistest protsessidest.

Mis puudutab seda konkreetset uurimust, siis see näitab, et heitvett ei ole võimalik nii ära puhastada, et töötlusjaamast jookseks välja destilleeritud vesi. See on nii igal pool maailmas.
Küsimus on selle reostuse koormuse suuruses, et kas loodus saab nende ainetega hakkama või ei saa.

-Kui palju on Läänemere ökoloogiline olukord muutnud pärast NSVLi kokku kukkumist?

Sellest ajast saadik on olukord väga suuresti muutunud. Endiste sotsmaades ehk Läänemere idarannikul on reostuskoormus nüüd teistsugune. On aineid, mille hulk on tunduvalt vähenenud, kuid on ka neid, mille hulk suurenenud.

-Kas kõige suuremal määral on vähenenud tööstuslik reostus?

Kindlasti on vähenenud ja mitte ainult tööstuslik reostus. Kui koormustest rääkida, siis on väga paljuski olukord läinud paremaks. Enamikes riikides on kehtestatud rangemad keskkonnakaitse reeglid ja ka Venemaal on areng olnud päris märgatav. Peterburi lähistel on rajatud mitmeid puhastusseadmeid ja nende mahud on üsna suured.

Reostussurve struktuur on praegu hoopis teine, kui 20 aastat tagasi. On tekkinud uued ained, mida varem reostuse seas ei leidunud.

-Tundub, et Läänemere reostusprobleemi teadvustatakse ja sellega tegeletakse. Kas saab öelda, et praegusel määral panustades muutub meri tunduvalt puhtamaks?

Meri toimib looduslikud protsessid suhteliselt aeglaselt. Kui päevapealt igasugune reostuskoormus kaoks, siis selleks, et meres midagi muutuks, kuluks veel pikalt aega. Läänemeres liigub vesi ookeani väga aeglaselt ja ega need ained, mis seal juba sees on, koheselt ära ei kao.

Tegelikult on praegu näha juba palju märke, mis kõnelevad olukorra paranemisest. Samas on jätkuvalt ka probleemseid alasid. Hullemaks Läänemere olukord kindlasti hetkel ei lähe ja viimase 20 aastaga olukord ikkagi paremuse poole liikunud.

-Kus on Eestis kõige saastatumad piirkonnad?

Eesti probleemseimad rannikumere piirkonnad on Tallinna laht, Haapsalu laht, Pärnu laht ja Narva lahe piirkond. Kohad, kus inimmõju ja maalt lähtuv koormus on suur.

-Kas Läänemerest püütud kala on ohutu süüa?

On küll ohutu. Loomulikult on teatud kalaliike, kus mingeid aineid on rohkem kui ookeanikalas. Üldiselt Läänemere kalast tervisele suurt kahju tekitavat mürgitust ei ole võimalik saada.

-Läänemere kala pole seega rohkem saastatum kui näiteks Vahemere oma?

Veidi ehk on, kuid see pole tervisele ohtlik. Need aine kogused, mis tal sees on, vastavad kõikidele normdiele. Läänemere kala söömisest keegi mingit terviseriket ei saa.

Ei ole olemas ju ka täiesti puhast liha ega kartulit ja igal pool on midagi sees, mis ei pruugi kasulik olla. Küsimus on nendes piirnormides ja sisalduvates kogustes.

Läänemere kala kõlbab süüa ja selle ohtust kontrollitakse pidevalt nii Eestis kui teistes riikides. Teada-tuntud erand on siinkohal aga näiteks see, et Läänemerest püütud tursa maksa ei sööda ja see piirang juba aastakümneid, sest maksas koguneb elavhõbe.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare