Tegelikult pole ma kunagi mõelnud uue aasta soovidele, pikk planeerimine rikub tihti midagi ära. Samal ajal on veidi pessimistlik mitte mingeid eesmärke seada.

Lõpetan sel kevadel gümnaasiumi ning loodan, et valin endale õige edasise raja. Pinget kruvib üles segane olukord haridusreformiga ning muidugi ka lõpueksamid ise. Arvestades praegust keerulist olukorda panustan tugevalt lihtsalt sellele, et kõik loksuks ise paika ja inimesed mu ümber aitaksid näha seda õiget valikut.

Nagu alati võiks uus aasta tuua häid ja ootamatuid üllatusi, rõõmu ja naeru. Senisest enam loodaksin näha siirust ja elementaarset austust inimestes enda ümber. Nii lihtne ja oluline komponent suhtlusel, kuid tihti liiga vähe väärtustatud. Samuti on kena mõelda, et ees võiksid oodata arendavad ekstreemsused.

Näiteks ootamatu reisi huvitavas kultuurikeskkonnas või lihtsalt tutvumise põneva inimesega. Samuti on mul karjuv soov midagi head teha. Mitte just heategevust või ühiskondlikku tööd, vaid pigem oma lähedastele. Tuletada neile meelde, miks nad on mulle olulised ning vahel kõige väiksemate žestidega neid naeratama panna.

Kätlin Hallik, Tallinna 32. keskkooli abiturient

Olen Eestiga rahul

Pärast kooli võin minna koju, hakata Harjumaal, Kuusalu ja Jumina poolsaare kandis külaelu arendama ja kala püüdma. Sellega ma juba tegelen. See on minu jaoks praegu kõige tähtsam tegevus. Sinna ma panen endast kõik.

Mina olen Eestis senisega rahul. Ma küll ei läheks Eestist kusagile – ma ei tea, miks ma peaksin oma kodust lahkuma. Mulle meeldib siin elada, mu sõbrad ja pere, kõik, kes mulle on olulised, on siin. Võib-olla tõesti, kui Eestis oleks olukord selline, et tööd ja raha pole, siis tuleks minna, näiteks Soome. Aga paljud, kes Eestist läinud, ei lähe tingimata selle pärast, et nad tahavad siit ära minna. Lähevad selle pärast, et neil on kohustus eluga hakkama saada.

Noorte seis on ehk praegu segasem kui varem. Tänastel abiturientidel ehk pole hullu, aga kümnes klass, kes praegu gümnaasiumisse tuli, ei tea üldse, mis neist saab 12. klassi lõpuks. Mis eksameid nad tegema peavad? Pole selge, milleks nad peavad valmistuma. See lisab ebakindlust. Õppekava on tehtud pealiskaudselt läbi mõeldes.

Theo Kehlmann, Kadrioru saksa gümnaasiumi õpilane

Ootan vähem pinget

Esimene asi, mis seostub mul sõnapaariga „uus aasta”, on arvatavasti uus algus. Keegi ei saa uue aastaga oma elu puhtalt lehelt alata, kuid siiski tundub, et uue aasta algus tähistaks millegi otsast alustamist.

Antakse uue aasta lubadused ning loodetakse, et uus aasta tuleb parem kui see, mis selja taha jäi. Ka mina loodan, et uus aasta tuleb parem kui vana. Mul on uue aastaga seoses päris kõrged ootused. Soovin, et mu soovid läheksid täide ja kõik läheks nii, nagu ma tahan. Päris nii see kõik arvatavasti ei lähe, aga soovida ju võib.

Ma tahaksin, et 2012 oleks eriline aasta. Ma tahaksin, et kõik, mis minu elus praegusel hetkel lõpetamata ja lahtine on, saaks lõpetatud. Ma tahaksin saada selgusele ka iseendas. Saada teada, mis on minu roll siin ühiskonnas ja mida ma peaksin tegema, et olla selline inimene, nagu ma tahaksin. Ma soovin, et ma ei tunneks 2012. aastal oma elus nii palju pinget, nagu seda oli 2011. aastal. Ma soovin, et ma ei raiskaks mõttetult aega. Teeksin asju, mida ma armastan teha, ning üritaksin võimalikult vähe teha asju, mis mulle ei meeldi.

Eelkõige tahan, et uuest aastast tuleks midagi meeldejäävat. Ma tahan, et jõuaksin ära teha palju asju. Palju häid asju. Asju, mis aitavad saada minul paremaks inimeseks ja selles hallis ühiskonnas pidada vastu rõõmsa ja õnnelikuna. Olen veel üpriski noor ega saa teha päris kõike, mida ma tahaksin, kuid ma usun, et see, mis toob mulle õnne järgmiseks aastaks, on just see, et ma pean tegema asju, mida ma armastan teha. Kui ma teen asju, mida ma armastan, olen ma õnnelik. Ja kõige tähtsam asi, mida ma tahan uuelt aastalt, on olla lihtsalt õnnelik.

Gertrud Sild, Kose gümnaasium, 8. klass

Et areneks teadus ja oleks rahu

Ma tahan, et perekonnas valitseks rahu. Et minu vanematel oleks tööd, et mina õpiksin edukalt. Järgmisel aastal tahan lõpetada muusikakooli kiitusega. 2012 on liigaasta – on veidi rohkem aega, et endas selgusele jõuda. Ma peaksin ju otsustama, milline on see amet, millele oma elu pühendan. Loodan, et Eestis hakkab arenema teadus ja selle uued harud, et elukutsevalik oleks laiem. Samuti sean eesmärgiks kirjutada ühe projekti õpilasvahetuse tarbeks. Tahaksin järgmisel aastal rohkem ringi reisida, rohkem aega sõpradele ja sugulastele.

Tahaksin, et tuleval aastal hakkaks kogu Eesti elanikkond ühinema, et ei oleks rahvuslikku vaenu. Inimesed võiksid tuleval aastal mõelda vähem poliitikale. Ma tahaksin, et mitte kunagi poleks häbi oma kodumaa pärast, et see oleks edukas ja areneks. Ainus, mida ma kardan, on uue kriisi saabumine, aga ma siiski loodan ja arvan, et seda ei juhtu. Tahan, et uuel aastal saabuks elus uus periood, kus kõik hakkaks tasapisi paremaks minema.

Tahaksin, et järgmisel aastal poleks mitte kusagil sõdu, jääksid toimumata terrorirünnakud, et poleks muid verevalamisi. Tahan, et kõik inimesed oleksid järgmisel aastal veidi õnnelikumad.

Aljona Belaja, Narva kesklinna gümnaasium, 10. klass

Miski pole võimatu

2012. aastal tahaksin palju järjekindlamalt õppida keeli, seejuures ohverdamata tulemusi teistes õppeainetes. Ma loodan, et saan sellega hakkama. Samas on praegu mu eesmärk mitte ainult koolis õpetatavate ainete õppimine, vaid ka mujal eneseharimine. Pean seda enda jaoks väga oluliseks. Lisaks koolile tegelen veel akadeemilise sõudmisega – mul on väga suur soov parandada tulemusi oma lemmikspordialal.

Hirme tuleva aasta ees mul ei ole. Arvan, et minu jaoks pole praegu miski võimatu. Tuleb vaid end kontrollida ja teha seda, mis minust sõltub. Muretseda selle pärast, mida ma ei saa mõjutada, on lihtsalt rumal.

Ilja Grigorjev, Narva kesklinna gümnaasium, 10. klass

Keegi leiutagu teleport

Kindlasti sooviks käia ära Prantsusmaal, kuna mulle meeldib esiteks vein ja teiseks, prantsuse keel on nii ilus. Muidugi oleks hea ka kool ära lõpetada ilusate hinnetega (mis väga usutav teema pole, sest pole aega õppida). Mu unistus oleks võita tudengibändi ja noortebändi konkurss – potentsiaali on meil küllaga, aga need laulud ei taha mitte kuidagi tulla. Tahan, et vampiir muudaks mind vampiiriks. Siis saaks vaadata, kuidas sajandid vahetuvad ja mis saab ühiskonnast. Ja võiksin, nii uudishimulik nagu olen, ka paljudele küsimustele vastuseid leida, vahet pole, kuidas või kelle abiga.

Uuel aastal võiks olla vähem õnnetusi, just selle pärast, et minu enda lähedased on peaaegu iga päev viga saanud. See on jama! No ikka äge oleks, kui keegi leiutaks järgmisel aastal telepordi, sest ma vihkan bussiga sõitmist. Kooliajal pean igal nädalal vähemalt kaks korda bussiga sõitma. Oleks siis normaalsed inimesed bussis, aga ei – osa haiseb, osa paneb oma telefonist träna ja arvab, et on lahe, ja osa tuleb pohmaka või promilliga bussi ja oksendab selle täis.

Keegi kitarrilegendidest võiks tulla Eestisse kontserti andma. Näiteks Slash, Steve Vai, Eric Johnson jne... Võiks avaneda võimalus käia ära ka USA-s Nashville’is. Milline maagiline koht täis muusikat!

Tahaks ka kitarrilegendidega koos laval jämmida ja pärast nendega pidu panna. Olen seda alati soovinud, aga pole veel võimalust olnud. Ja autoga kihutada, ikka võimsaga ja nii kõvasti, kui torust tuleb. Tahan ka langevarjuga hüpata. Et uus aasta oleks täis palju uskumatuid, veidraid ja naljakaid seiklusi.

Ursel Nõlvik, 18-aastane, Tartu kutsehariduskeskus