Mõmmi Muhamed on Sudaani pronkssõdur
Ka mina nördisin, ka mina mõistan hukka, aga… aga siin tuleb läheneda sellele juhtumile üsna kaalutlevalt, mida ma püüan selgitada võrdlusega.
Sudaan pole ainus maailma riik, mille rahvas on ajaloos väga palju kannatanud. Eriti mäletatakse kannatusi, mida tekitasid välismaalased ja okupandid. Näiteks, kui keegi läänest hakkab meile rääkima vajadusest teistmoodi korraldada suhteid Venemaaga ja vaadata ajaloole teistmoodi, siis vastame me, et lääneriigid ei elanud külg-külje kõrval Venemaaga ega kannatanud sellest riigi all nii, nagu kannatasid eestlased. Sudaanil on sama kurb suhete ajalugu aga Suurbritanniaga, mille kolooniaks ta oli ja see kogemus elab senimaani sudaanlaste mälestuses.
Samas lähtub Sudaani ühiskond oma väärtustest, reeglitest, tavadest ning austab neid. Muidugi respekteeritakse väga prohvet Muhamedi pühadust ja mälestust. Eestlased ei unustanud oma ajaloolist mälestust, küüditamist, okupatsiooni, mida solvas pronkssõdur Tõnismäel. Aga samas oli see monument teiste eestlaste ja venelaste jaoks natsismist vabastaja püha sümbol.
Puhtalt oma subjektiivsest seisukohast ei kiida ma heaks Gibbsoni pärast tõstetud kära. Inimene tuli vaesesse Sudaani, et anda harimatutele õpilastele teadmisi. Seda tuleb hinnata ja isegi šariaadis sõltub inimese karistusmäär tema teadmistest: mida teadlikum on inimene, seda rangem on karistus. Kuidas saab mõista vangi ja süüdistada islami solvamises mittemoslemit, kes polnud normidest teadlik ning kes absoluutselt mitte kuritahtlikult tegi ettepaneku nimetada mängukaru Muhamediks. Aga siin mängis rolli mitte see, et ta on teadmiseta mittemoslem, vaid see, et õpetaja on Briti kodanik.
Igas riigi poliitikud ona alati kasutanud ühiskonna tundeid ja mänginud nendega. Seda ei saa pidada ei heaks ega halvaks, seda tuleb võtta kui tegelikkust. Kas saab peaminister Andrus Ansipit hukka mõista tema otsuse pärast teisaldada pronkssõdur. Ansipi toetas osa Eesti elanikkonnast ja ta õigustas oma seisukohta viidates Venemaale: „Kelle sõna Eestis maksab, kas maksab Kremlist tulev sõna või on Eesti iseseisev riik oma parlamendi ja valitsusega?”
Kas saab hukka mõista Sudaani võimusid ja osa rahvast, kes skandeeris: „Häbi, häbi Suurbritannia“?
Võib jääda mulje, et sudaanlased tahtsid tõsiselt „naise maha lasta“ nagu Ansip „laskis maha“ pronkssõduri. Tegelikult tahtsid mõlemad maha lasta arvamuse, et endisel impeeriumil on õigus solvamiseks kasvõi pronkssõduri seismise kujul või õpetaja käitumise näol.
