Valminud on mitu venekeelset lühifilmi, stiilinäidetena võib välja tuua järgmised taiesed „Kristiina Ojuland maal, maa all ja merel“ ning „Poliitik Mati Raidma ja tule taltsutamine.“

Kuna filme internetis ei ole avalikult kättesaadavaks tehtud (mis on võrdlemisi ennekuulmatu käitumine sotsiaalkampaaniate puhul), siis jääb laiemale avalikkusele praegu teadmatuks, mida teeb Ojuland maa all ja kuidas edeneb Raidmal tule taltsutamine, kuid sellest hoolimata pole põhjust arvata, et säärane meediatoode saab kanda ainult valimisreklaami nime – kandideerivad ju mõlemad poliitikud Ida-Virumaal, piirkonnas, kus on väga palju venekeelseid inimesi.

Avaliku raha eest tehtavad meediatooted kipuvad sageli endale tõmbama kahtlusi, kas makstud summa eest on ka tööd tehtud ja kas raha on õigesse kohta läinud. Näiteks võib meenutada ka skandaalset põllumajandusministeeriumile mõeldud Juhan Aare kalafilmi.

Nördinud maksumaksja, võib end lohutada sellega, et mujal mõtlevad poliitikud veelgi lennukamalt. Mäletatavasti lendas Venemaa valitseja Vladimir Putin mõne kuu eest kureparve eesotsas ning seega arenguruumi veel on. Ehk näeme varsti kuidas näiteks mõni parlamendiliige end Ida-Virumaa tuhamäelt tünnis alla veeretada laseb ning pärast sellest ettevõtmisest „integratsiooni soodustav lühifilmi“ valmib.

Hea lugeja! Mida arvata sellisest olukorrast, kus avalikku raha kasutatakse parteipropagandaks ning kas sellise olukorra suhtes tuleks midagi ette võtta? Kuidas hinnata integratsiooniks ettenähtud summade paigutamist Eestis?

Kõik teemakohased mõtted on oodatud aadressile online@epl.ee ja selle loo kommentaariumisse!