Miks on Eesti metsaseadused nii liberaalsed, et Klementa-sugused on pääsenud saja hektari rahvuspargi metsa laastamisel 4800-kroonise trahviga?

Heiki Kranich, 13:17 17.07.2002

Kui omanik raiub oma metsas ja kasutab lubatud raieviisi, siis keskkonnakahju ei teki ning karistus määratakse Haldusõigusrikkumiste seadustiku alusel juhul, kui ta on rikkunud Metsaseaduses sätestatud protseduurireegleid. Juhul, kui tekitatakse keskkonnakahju Metsaseaduse § 56 tähenduses ja kahju on suurem kui 10 miinimumpalka (18500 krooni), algatatakse kriminaalasi ning karistus määratakse kriminaalkoodeksi alusel. Sellisel juhul võib karistuseks olla ka vabadusekaotus. Antud juhul on kriminaalasi algatatud.

Eesti Päevaleht Online, 15:03 16.07.2002

Milline peaks olema karistus ebaseadusliku metsaraie eest?

Heiki Kranich, 13:21 17.07.2002

Täna kehtiva kriminaalkoodeksi alusel saab ebaseadusliku raie eest karistada kuni kolme aastase vabadusekaotusega.

Eesti Päevaleht Online, 15:04 16.07.2002

Kas metsaseadusi tuleks karmistada ja muuta, kuidas täpsemalt?

Heiki Kranich, 13:27 17.07.2002

Karistusi määratakse Haldusõigusrikkumiste seadustiku, Kriminaalkoodeksi ja alates 01. 09. 2002. Karistusseadustiku alusel. Metsaseaduse eesmärk pole mitte karistusi määrata, vaid võimalikult täpselt sõnastada reeglid, millest üleastumisel karistusi kohaldatakse. Metsaseadust ennast on vaja rangemaks muuta metsateatise esitamise ja registreerimisega seotud osas.

Eesti Päevaleht Online, 15:04 16.07.2002

Millal konkreetselt võib oodata muutusi metsaseadustes ja maa erastamise seadustes?

Heiki Kranich, 13:32 17.07.2002

Nii Metsaseaduse kui Maareformi seaduse muudatused lähevad ministeeriumidevahelisele kooskõlastusringile veel enne Riigikogu sügisistungjärgu algust. Arvestades Riigikogu töökorda, võib loota, et muudatused viiakse seadustesse sisse veel selle aasta jooksul.

Eesti Päevaleht Online, 15:05 16.07.2002

Miks arvate, et lähiaastatel tuleb Eesti metsadest 38 protsenti maha raiuda, kui Eestimaa Looduse Fond ei pea seda normaalseks?

Heiki Kranich, 13:35 17.07.2002

38 protsendi metsade lagedaksraiumine oleks sulaselge rumalus. Selles osas olen ma Eestimaa Looduse Fondiga sama meelt.

Eesti Päevaleht Online, 15:06 16.07.2002

Kas võite öelda, käsi südamel, et puidufirmad ei toeta ei otseselt, kaudselt ega mingite varjatud skeemide kaudu Reformierakonda (nagu väidavad paljud looduskaitsjad)?

Heiki Kranich, 13:39 17.07.2002

Reformierakonda toetavad mitmed ettevõtjad. Kes konkreetselt, on näha erakonna poolt esitatud aruannetest. Igasugustest varjatud skeemidest rääkimine näitab pealiskaudsust ja süvenematust Riigikogu poolt kehtestatud erakondade rahastamise piirangutesse.

Eesti Päevaleht Online, 15:06 16.07.2002

Olete pakkunud, et sahkerdamisest päästab põllumaa müümise asemel rendile andmine. Kas sellele muid alternatiive ei ole, näiteks avalikud, piiranguteta enampakkumised?

Heiki Kranich, 13:41 17.07.2002

Põllumajandusmaa müügil on oluline, et seda kasutatakse edaspidi samal otstarbel- maatulundusmaana (haritava maana või loodusliku rohumaana). Piirkonniti on praegune vaba põllumajandusmaa erastamise võimalus seoses taotlejate rohkusega toonud kaasa maa liigse tükeldamise ning väikeste katastriüksuste moodustamise, mis ei ole otstarbekas maatulundusmaa sihtotstarbelise kasutamise ja majandamise seisukohalt. Kui ühte maatükki taotlevad mitu isikut, korraldatakse nende vahel enampakkumine, kus maa müügihinnad tõusevad ebaloomulikult kõrgeks ning kohalikel põllumajandustootjatel on vahendite puudumise tõttu võimatu konkureerida maa kokkuostjatega. Samuti kasutavad Kui kodu- ja välismaised maa kokkuostjad vaba põllumajandus- ja metsamaa erastamiseks variisikuid, kes formaalselt vastavad seaduses sätestatud tingimustele, kuid tegelikult põllumajandusliku tootmisega ei tegele. Taolise erastamisega ei ole tagatud põllumajandusmaa edasine sihtotstarbeline ja aktiivne kasutamine põllumajandussaaduste tootmiseks ning vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmine peaks täitma vaba põllumajandusmaa edaspidise sihtotstarbelise kasutamise. Piiranguteta avalike enampakkumiste korraldamine on seotud eelkõige ohuga, et maa muutub müügiobjektiks ning kohapealne põllumees, kes tegelikult ka maad hariks, jääb maast ilma.

Toomas Kümmel, 15:17 16.07.2002

Saades keskkonnaministriks, lubasite ühe esimese asjana läbi vaadata metsaseaduse, mis tänu oma üliliberaalsusele võimaldabki metsavarguste, röövraiete jt taoliste juhtumite süüdlastel karistuseta oma tegevust jätkata. Miks Te ei ole siiani oma lubadust täitnud?

Heiki Kranich, 13:46 17.07.2002

Metsaseaduse muutmine on olnud pidevalt teemaks, mida on arutatud Riigikogu liikmete, looduskaitsjate ja metsameestega. Eelmise valitsuse ajal esitati menetlusse ka Metsaseaduse muutmise seadus, kuid leiti, et üksikute muudatuste sisseviimisest paremaks võimaluseks on uue tervikteksti vastuvõtmine. Uus tekst jõuab Riigikogu ette sellel sügisel.

Noir, 15:17 16.07.2002

Miks ei tööta KKMin kodulehekülg korralikult? Vähemalt pooled lingid ei tööta.

Heiki Kranich, 13:49 17.07.2002

Kontrollisin, töötavad. Kui teie probleemid jätkuvad, palun pöörduda Keskkonnaministeeriumi avalike suhete büroo poole.

Toomas Kümmel, 15:20 16.07.2002

Metsanduse küsimustes on Teie oluliseks nõustajaks tõusnud Silvesteri esindaja hr Polli. Samas on Silvester Reformierakonna üks suurrahastaja. Samuti on teada faktid, et mitmed ebaseaduslikult raiutud metsa partiid on läinud just Silvesteri saetööstusesse. Peletage mu peast seoses sellega tekkivaid mõtteid, mida loogiliselt mõtleva inimesena ka ise taipate!

Heiki Kranich, 13:54 17.07.2002

Selleks, et teha mõistlikke otsuseid, tuleb nõu pidada kõigi osapooltega, nii metsatöösturite kui looduskaitsjatega. Esile ei tõstaks ma neist kedagi. Kui aga teil on andmeid ebaseadusliku puidu kasutamisest mõne saetööstuse poolt, olen valmis neid vahendama nii politseile kui Keskkonnainspektsioonile.

Toomas Kümmel, 15:27 16.07.2002

Kas pärast Teie ametist lahkumist jääb ministeeriumi veel mõni kõrge ametnik, kes ei ole Reformierakonna liige või kellel ei ole aeifis täidetud erakonda astumise avaldust. Ning Te saate erakonna kongressi salajases lisas teatada, et täitsite ülesande 100%-liselt?

Heiki Kranich, 13:56 17.07.2002

Erakonnad, kelle kongressidel on "salajased lisad", on loodetavast minevikku jäänud. Reformierakond selliste hulka ei kuulu ega ole kunagi kuulunud.

saemees, 15:36 16.07.2002

Kas on ette näha maade inventuuri või aerofotode tegemist. Praegu on ikka põllumajandusmaana kirjas selliseid tükke, millel kasvab juba viis aastat võsa või noor mets no nii kolme meetrised kased näiteks. Need maad tuleks põllumajandusmaade seest välja viia, et nende omamise ja sööti jätmise eest EUlt raha välja ei petetaks. Aerofoto või inventuuri akt oleks sellise pettuse vältimiseks vajalik. Metsana on samal ajal kirjas raiesmikele kasvanud kidur pajuvõsa.

Heiki Kranich, 14:00 17.07.2002

Põllumajandustoetuste süsteemi loomiseks teostati sellel aastal EU PHARE poolt finantseeritud aeropildistamine ca 40% Eesti territooriumil. Metsade pildistamine toimub regulaarselt igal aastal.

Küsija, 16:46 16.07.2002

Kas on mõeldud sellele, et maa ja metsaomanikega, kelle valdused jäävad kaitsealadele, või kellede maadele jäävad kaitstavate liikide pesitsuskohad, sõlmida juba neile maade kinnistamisel leping, millega on paika pandud nende õigused ja kohustused oma maade haldamisel ja võõrandamisel? Kas ei peaks igasuguste omanikege rohkem sõlmima lepinguid, kus juba alguses kokku lepitud kõik kohustused, mis tulevad kanda lepingu rikkumisel. Paberitööd oleks küll palju, juristidele avar tööpõld selliste lepingute koostamiseks. Harjumus seadusele ja eriti sellisele, mida jälle muudetakse, läbi sõrmede vaadata, on laialt levinud. Eriti siis, kui kontroll ei ole nii tugev, kui peaks olema.

Heiki Kranich, 14:02 17.07.2002

Kaitseala piires asuva maaomaniku õigusi on kitsendatud seadusega ning omandiõiguse kitsendused ja omaniku kohustused tulenevad kaitstavate loodusobjektide seadusest. KLOSist ja selle alusel vastuvõetud õigusaktides sisalduvad kitsendused ja kohustused on loetletud kaitseala valitseja poolt igale kinnisasja omanikule väljastatavas kaitsekohustise teatises (informatiivdokument)..

Juhul, kui kinnisasi võõrandatakse või koormatakse asjaõigusega, peab leping sisaldama täielikku teavet kaitsekorrast tulenevatest kitsendustest ja kohustustest (KLOS § 8 lg 3).

Maa erastamisel laienevad seadusest tulenevad kinnisomandi kitsendused maa erastajale omandiõiguse tekkimisest ehk kinnistusraamatusse kande tegemisest. Maade erastamisel peab kohalik omavalitsus välja selgitama erastatava maaga kaasnevad kitsendused ning vajadusel pöörduma kitsenduste selgitamiseks vastavate organite poole. Kohalik omavalitsus teavitab võimalikest kitsendustest maa erastajat maa erastamise korralduses.

subjekt, 17:10 16.07.2002

Miks ei räägita valitsuse määrusest(nr.189 11.06.02) mis kohustab õigustatud subjekti järgmisel aastal oma maade tagastamisprotsessi lõpule viima või vastasel korral loetakse ta nõudest loobunuks.Kas see tähendab,et need subjektid kes nö.oodates paremaid aegu ja ei suudaks praegu maamaksu maksta ega taha selleks oma metsa müüma hakata, sunnitakse ikkagi kas seda müüma või siis loobuma hangeldajate kasuks kes metsad kohe rahaks teevad.

Heiki Kranich, 14:05 17.07.2002

Vabariigi Valitsuse 1993. aasta 5. veebruari määrusega nr 36 kinnitatud “Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra” muutmise ja täiendamisega sätestati maade tagastamise kiirendamiseks maa tagastamise menetluses tähtajad, mille jooksul õigustatud subjektid peavad sooritama mõningad nende otsustusest sõltuvad toimingud. Maareformi venimisel on rida erinevaid kohalikke ja üldisi põhjusi. Üheks põhjuseks, miks maa tagastamine on aeglustunud, on õigustatud isikute otsustamatus tagastamismenetluste lõpuleviimisel. See nähtus ei avaldu nii selgelt väärtuslike linnakruntide tagastamise ja kompenseerimise puhul, kus taotlejate motivatsioon on kõrgem, küll aga endiste talumaade tagastamisel kohtades, kus nõudlus maa järele on väike ja taotlejal puudub selge perspektiiv maa kasutuselevõtu suhtes. Sageli ei suuda õigustatud isikud omavahel kokkuleppele jõuda maa jagamises või viivitavad katastrimõõdistamiseks vajaliku lepingu sõlmimise või järgnevate tööde teostamisega, mis nõuavad õigustatud isiku osalust. Seetõttu ongi otstarbekaks stimuleerida maa tagastamise lõpuleviimist tähtaegade kehtestamisega sellistele menetlusetappidele, mis nõuavad õigustatud isikute initsiatiivi. Tähtaegade ületamine võib vastavalt omandireformi aluste seadusele tuua õigustatud isikutele kaasa tõsiseid õiguslikke tagajärgi, s.o maa tagastamise menetluse lõpetamise.

Enn Oja, 18:59 16.07.2002

Taas on omapäraselt päevakorda tõstetud maaerastamine. Jättes kõrvale lähenevad valimised ja üldse poliitilise sahkerdamise mis tahes taolisel teemal huvitab mind Teie kui pikaaegse riigikogu liikme suhtumine PS-i §2 (Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik) rikkumisse põhimõtteliselt. Sest lahutamatut ja jagamatut tervikut ei saa jupikaupa ei erastada ega ärastada ning osa sellest kellele tahes maha müüa. Millal riigikogu hakkab asju nimetama õigete nimedega ning maaomandist saab maakasutusõigus ning lisaks sellele ka osa riigi maa-ala kasutusele võttes ka sihtotstarbelise kasutamise kohustus? Vastasel juhul tekib võimalus, kus nt välismaalane takistab maad ostes Eesti kodanikel seda maad kasutada oma riigi heaks. Kas Teie ISIKLIKULT olete valmis midagi põhimõtteliselt uut ette võtma?

Heiki Kranich, 14:11 17.07.2002

Eesti Vabariigi Põhiseaduse §st 2 ei tulene Eesti maa-ala Eesti riigile kuulumise põhimõte, vaid Eesti riigi maa-ala, territoriaalvete ja õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviku põhimõtte, mis tähendab seda, et Eesti riigi maaalale, õhuruumile ja territoriaalvetele laienevad üksnes Eesti sedused ja Eesti riigi poolt aktsepteeritud rahvusvahelised lepingud. Riiki, kus kõik kuulus sellesamale riigile ja omanikke polnudki, oleme juba korra näinud. Mina sellist riiki küll ei taha.

Enn Oja, 19:05 16.07.2002

Kas olete teinud ettepaneku, et kogu eksporditav puit oleks kontrolli all algusest lõpuni (loa taotlemine - metsalõikus määratud KOV-i volikogu liikme jälgimisel - lõigatu märgistamine - laadimine - vedu kellast kellani - vormistamine sadamas või raudteejaamas kinnisel laoplatsil)? Kes protsessi läbi ei tee, selle puit üle piiri minekuks luba ei saa. Alati on võimalik tagurpidi kontroll. Kui ei, siis miks ja kas teete?

Heiki Kranich, 14:14 17.07.2002

Rahvusvahelist puidukaubandust reguleeritakse rahvusvaheliste metsasertifitseerimistega. Eesti riik on vastava sertifitseerimisprotsessi rakendamist toetanud.

liisu, 20:20 16.07.2002

Kui politiseeritud on Keskkonnaministeerium? Kui paljud Teie hallatavas ministeeriumis kuuluvad Reformierakonda, kui paljud muudesse erakondadesse ja kui paljud ei ole ennast poliitiliselt määratlenud? Kas poliitiline ametnik on Teie jaoks parem kui apoliitiline? Võrreldes teiste ministeeriumitega on jäänud mulle mulje Keskkonnaministeeriumist kui eriti kinnisest asutuses...ehk lükate selle arvamuse ümber?

Heiki Kranich, 14:19 17.07.2002

Arvepidamist selle üle, kes ja kuhu kuulub, Keskkonnaministeeriumis ei peeta. Inimene, kes tunnetab oma vastutust kodanikuna ja kes on oma ideede elluviimiseks valmis avalikus elus kaasa lööma, on mulle kindlasti sümpaatsem kui nurgataga hädaldaja. Teile vastupidiselt pean Keskkonnaministeeriumi teistega võrreldes vägagi avatud asutuseks.

M.S., 20:35 16.07.2002

Lugupeetud Minister! Miks Teie ametkond ei hooli kaitstavate loodusobjektide seadusest ning müüs oksjonil 2001.aasta detsembris ligi 10 miljoni krooni eest 1,6 hektarit riikliku kaitse all olevat Pärnu Rannaparki, kuhu kavatsetakse rajada korruselamud?

Heiki Kranich, 14:25 17.07.2002

Kaitstavate loodusobjektide seadus ei keela maa võõrandamist, seetõttu ei saa Pärnu maavanema poolt läbiviidud maaoksjonit ka ebaseaduslikuks lugeda. Piirangud pannakse paika kaitseeeskirjaga, mille kohaselt on ehitustegevus vaja kooskõlastada kaitseala valitsejaga, antud juhul Pärnumaa keskkonnateenistusega.

Mark Soosaar, 20:53 16.07.2002

Austatud Minister Heiki Kranich!

Kas Te peate õigeks, et Pärnumaa keskkonnateenistuse vee- ja õhusaastespetsialisti allkiri kooskõlastuslehel on piisav selleks, et kehtestada detailplaneering, mis rikub kaitstavate loodusobjektide seadust ning võtab maha keelu, mis ei luba üksikobjektide 50 meetri piiranguvööndisse ehitada uusi hooneid (vastava seaduse § 13) ? Nimelt Pärnu linnas asuvate Pühavaimu ja Ringi tänavate saja-aastastest tammepuiesteedest, mis Teie määrusega 1.detsembrist 2000 võeti riikliku kaitse alla, onm vaid viie meetri kaugusele kehtestatud ehitusala, et ehitada sinna uus koolivõimla. Milleks on üldse kaitstavate loodusobjektide seadus Riigikogus vastu võetud, kui Teie ametkond sellest ei hooli?

Heiki Kranich, 14:29 17.07.2002

Vastavalt Planeerimis- ja ehitusseadusele peab kehtestatav planeering olema kooskõlas ka teistest seadustest tulenevate nõuetega. Kellelgi pole õigust anda seadusevastaseid kooskõlastusi.

peeter kaalep, 09:15 17.07.2002

Austatud hr.minister! Väga huvitab, millistel kaalutlustel antakse luba ehitada 5o.meetri mere(veekogu)lähedusse? Näiteks andsite loa ehitada Salmistu randa elamu väga ilusasse kohta 50.m veepiirist ja lindude pesitsemisalale. Nüüd on sinna ehitatud mitu maja, keskonnainspektsioon võitleb omanikuga. Halvim näide on Kaberneeme, kus kogu kaldapealne rääkimata 50.m on täis ehitatud.Kas aitab partei toetamine või tuleb lisada midagi veel? Tahaks ka mere äärde, minult nõuti sauna ehitust vähemalt 200 m kaugusele merest, kas saan ta nüüd mere äärde tuua?

Heiki Kranich, 14:35 17.07.2002

Kui inspektsioon võitleb, siis on tegemist ilma loata rahatud ehitistega. Kui aga tegemist on tiheasustusalaga, siis ongi seadusekohane piirang 50 meetrit ning mingit ministri kooskõlastust polegi tarvis.

kahju, 09:31 17.07.2002

Kuidas selgitate asjaolu, et täiskasvanud (raieküpse) looduskaitseliselt väärtusliku kaitsealuse metsa raiega ei tekitata keskkonnakahju? Miks ei ole seni ilmunud ning millal ilmub Kaitstavate loodusobjektide seaduse § 29 lg 4 vastav määrus loodusobjekti kahjustamisega tekitatud keskkonnakahju arvestamise määrade kohta?

Heiki Kranich, 14:42 17.07.2002

Vastavalt Metsaseaduse §56 lg.3 p.1-le tekitatakse kaitsealuse metsa raiumisega alati keskkonnakahju. Teie poolt viidatud määrus kehtib 05.08. 1995. alates.

teatis, 09:36 17.07.2002

Millal muudetakse metsateatise esitamise korda nii, et "väidetavalt postitatud" metsateatisele vastuse mittesaamist ei saaks tõlgendada raie lubamisena?

Heiki Kranich, 14:44 17.07.2002

Loodetavasti viib Riigikogu muudatused seadusesse veel sellel aastal.

Ants Albert Kuusk, 09:43 17.07.2002

Võiks rohkem puid istutad. Nagu Hiina plaanib.

Heiki Kranich, 14:46 17.07.2002

Võiks küll. Kas Teie oma puu juba olete istutanud?

Volts, 10:02 17.07.2002

Kuidas võrdleksite praegust ja eelmist valitsuskoosseisu?

Heiki Kranich, 14:47 17.07.2002

Praegune on ühe liikme võrra väiksem.

mati, 10:17 17.07.2002

1. Tänud Teile et suutsite pareerida petistest süvasadama rajajate tegutsemise Saaremaal Undvas (tegelikult Neeme külas)!

2. Kuidas on peale seda sündmust muutunud Teie suhted erakonnakaaslaste ja süvasadama eest võitlejate hr. Tamkivi ja hr. Asmeriga?

3. Mis tundeid tekitab teis nimi Ruuben Post?

Heiki Kranich, 14:50 17.07.2002

1. Aitäh.

2. Suhted on jätkuvalt head, sest mõistlikku kohta sadama rajamisele pole ma kunagi vastu olnud.

3. Tubli ja töökas inimene oli.

siil, 10:47 17.07.2002

Milline on põllu-ja metsamaade erastamise eesmärk. Kas maaturu tekitamine, omaniku leidmine, peremehe leidmine, jne? Vastusest lähtuvalt määratlege palun sihtgrupp, kellele maid erastada: kinnisvarafirmad, välisinvestorid, linnainimesed, maainimesed, põllu- ja metsamajandusega tegelevad füüsilisest isikust ettevõtjad jne? Kas olete nõus väitega, et enampakkumine ei ole maa erastamisel parim moodus kuna liigkõrge hind viib metsa rüüstamiseni ja soodustab rahapesu? Kas eesti maaerastajad võivad vaesuse tõttu jääda kaotajaks konkurentsis välismaalastega.

Heiki Kranich, 14:52 17.07.2002

Vaba põllumajandus- ja metsamaade erastamine teenib maareformi üldist eesmärki- leida maale omanik, kuid samal ajal on eesmärgiks tagada maaelu areng ja põllumajanduslik tootmine. Sihtgrupp on seaduses defineeritud- vaba põllumajandusmaa erastamisel äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil põllumajandusliku tootmisega, või äriregistrisse kantud Eesti eraõiguslik juriidiline isik, kelle põhiliseks tegevusalaks on põllumajanduslik tootmine ning kes omavad tootmiseks vajalikku põllumajandusmaad või selle kasutamisõigust; vaba metsamaa erastamisel lisaks eeltoodutele äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja ning äriregistrisse kantud Eesti eraõiguslik juriidiline isik, kes tegelevad metsamajandusega (isik, kes omab kohaliku omavalitsuse territooriumil metsamaad koos kasvava metsaga ning kes on teostanud selles metsas valgustus-, harvendus- või sanitaarraiet või on asunud täitma metsa uuendamise kohustust.

Välismaalastel ei ole võimalik vaba maad erastada, kuna reeglina ei vasta nad kehtestatud tingimustele (isik peab kohaliku omavalitsuse territooriumil tegelema põllumajandusega, saama tulu omatoodetud põllumajandussaaduste või nendest valmistatud toodete müügist, omama tootmiseks vajalikku põllumajandusmaad või selle kasutamise õigust).

matkaja, 11:34 17.07.2002

Miks lubas teie ametkond Eesti Kaitseväel oma polügoni Kõrvemaa maastikukaitsealale ehitada? Miks lubati osa kahurite jms laskesektoritest planeerida Valgejõe äärde, mis on üldteda kanuumatkajate jõgi? Miks metsavahikohad ära kaotati?

Heiki Kranich, 15:01 17.07.2002

Polügon ei tule mitte kaitsealale, vaid selle naabrusesse. Detailplaneeringut, mis määrab täpsemalt laskekohad, osalise- ja täieliku purustuse alad ning piiranguvööndid nende ümber, alles koostatakse. Loomulikult tuleb sellele teha ka keskkonnamõjude hinnang.

Metsavahikohtade kaotamine oli 1996 - 1997 toimunud metsandusreformi tulemus, mille järel valvad metsa omanikud - riigimetsas omaniku esindajatena metsnikud, erametsas metsaomanik. Riigipoolset järelvalvet teostab Kekkonnainspektsioon.

Tiit Haljaste, 11:36 17.07.2002

Kas on tõsi, et Reformierakonna rahastamise küsimused on Teie õlule pandud. Kuidas seletate mõnede metsafirmade suuri toetussummasid Reformierakonnale. Kuidas seletate ilma demagoogiat kasutamata fakti, et KK-ministeeriumi kõrgemate ametnike seas pole mitte ühtegi teise erakonna liiget peale Reformierakonna? Kas Leningradi sideinstituudi üdini tehnokraatlikust haridusest piisab keskonnaprobleemidest arusaamiseks, mis eeldab ikka tsipa loodusteaduslike algtõdede omandamist? Millest on tingitud kopra probleem Eestis?

Heiki Kranich, 15:10 17.07.2002

Erakonna finantsküsimustega tegeleb peasekretär. Lahkusin sellelt ametikohalt 1999.a.

Tean, et Keskkonnaministeeriumis töötab Reformierakonna liikmeid, aga kas keegi kuulub mõnda teise erakonda, pole uurinud.

Inseneriharidus pole mulle kindlasti kahjuks tulnud, kuid ainult kool ei kujunda veel inimest. Midagi on algusest peale kaasa antud.

Tundub, et kopral on Eestis väga hea elada. Soodus elukeskkond, looduslike vaenlaste puudumine ja vähene küttimishuvi.

siil, 11:38 17.07.2002

Kui suur pindalaga peaks olema metsandustalu?

Heiki Kranich, 15:11 17.07.2002

Sõltub metsast. Spetsialistide hinnangul peaks metsandustalu olema vähemalt 200 ha.

eva, 11:54 17.07.2002

Kuidas saaksime kaasa aidata loodussõbraliku eluviisi propageerimisele Eestis?

Heiki Kranich, 15:25 17.07.2002

Keskkonnainvesteeringute keskuse keskkonnateadlikkuse alamprogrammi kaudu kulutatakse igal aastal üle 10 miljoni krooni erinevate koolitus- ja haridusprojektide peale. Täiendav keskkonnahariduse finantseerimine peab ka tulevikus kindlasti jätkuma. Loota saab aga ennekõike laste loodustundlikuse kasvu peale. Vanemate inimeste kalestunud hoiakute muutmine on sootuks raskem.

siil, 11:58 17.07.2002

Kumb on riigi arengu seisukohalt parem: lai maaomanike ring suhteliselt väikeste maaüksustega, või kitsas maaomanike ring suurte maaüksustega.

Heiki Kranich, 15:30 17.07.2002

Maareformi üheks eesmärgiks on olnud laia omanikeringi tekitamine. Ka riigi arengu seisukohalt on arvukas omanikekiht soodsam. Palju omanikke ei pea veel aga väikest omandit tähendama.

sammalhabe, 12:00 17.07.2002

Ei tahaks lugeda järjekordselt sarnaseid vastuseid,et kohe-kohe saab uus metsaseaduse redaktsioon valmis mis lahendab kõik probleemid.Kui oleksite soovinud probleeme lahendada siis mis keelas Teil juba aastaid kehtestada näiteks nõuded,et metsateatis saadetakse tähitud postiga või peale metsa ostmist ei tohiks seal mõned aastad lageraiet teha või enne lageraiet deponeeritakse teatud summa metsa taastamiseks?

Heiki Kranich, 15:32 17.07.2002

Metsateatise edastamise kord on paika pandud seadusega ning seda tuleb karmimaks muuta. Metsa taastamine on samuti Metsaseaduses kirjas. Kui omanik ei taasta, taastab riik, aga seda juba omaniku kulul.

siil, 12:00 17.07.2002

Kas maa erastamisel peaks arvestama ka sotsiaalset mõõdet või piisab ainsa mõõtmena rahakoti paksus?

Heiki Kranich, 15:37 17.07.2002

Riigikogu on maareformi puhul sotsiaalset mõõdet arvestanud (piiratud enampakkumisel osalemise tingimused). Kahjuks on mitmed, keda seadusandluse alusel on eelistatud, oma sotsiaalset staatust ära kasutanud ja Riigikogu heatahtlikku soodustust diskrediteerinud.

Kaja Viskus, 12:19 17.07.2002

Ilmselt teate väga hästi, et nn piiratud enampakkumistega maa erastamisel kasutatakse variisikuid nn tankiste. See on metsafirmade puhul igapäevaseks rutiiniks muutunud. Mis on takistanud ministril selle probleemi teadvustamiseks ja midagi selles vallas muuta?

Heiki Kranich, 15:42 17.07.2002

Algusest peale on diskuteeritud sotsiaalse mõõtme arvestamise ja selle ulatuse üle. Riskid, millele viitate, on olnud teada. Paraku jäävad nad alles senikauaks, kuni maad ja metsa on võimalik seaduse alusel riigilt omandada turuhinnast madalama väärtusega. Jäävad soodustused, jääb ka kuritarvituste risk.

eliisa, 13:02 17.07.2002

Kas Teie arvates on õige, et kaitsealusel maal saab raieõigust osta igaüks? Miks ei ole seal võimalik kasutada riigil ostueelisõigust nagu müüdava maa puhul, et vältida Lahemaal juhtunut?

Heiki Kranich, 15:46 17.07.2002

Kui metsaomaniku maa asub kaitsealal ja tulenevalt kaitseeeskirjast on raied lubatud, ei sea seadus piiranguid raieõiguse võõrandamisele. Kuidas raie läbi viiakse, on juba seaduse alusel reguleeritud. Seadusevastasel raiumisel võib omanikku oodata kriminaalasi nagu Lahemaa juhumi puhulgi.

Mõttus, 13:18 17.07.2002

Kuidas suhtuksite ettepanekusse, et partei peab toetuse kümnekordselt maksma riigi kassasse juhul, kui toetussumma andja on rikkunud kas maksu- või looduskaitse seadusi (ebaseaduslik metsaraie ja ouiduga tehingud kaasa arvatud)

Heiki Kranich, 15:47 17.07.2002

Mõistlikud erakonnad ennast selliste toetajatega ei seo.

R. Orav, 13:19 17.07.2002

- Kas looduskaitseasutustel pole mitte liiga vähe võimalusi ohjeldada rikkujaid. Pole ju näiteks kaitsealade töötajatel õigust rikkuja dokumentegi kontrollida, rääkimata trahvimisest?

- Kas peate õigeks pankranniku jm linnalähedaste loodusmaastike ümberkujundamist ja täisehitamist (Kakumäe Merirahu, Tabasalu jm)?

Heiki Kranich, 15:54 17.07.2002

Kontrollimise õigus ja kohustus on kaitsealade töötajatel olemas. Karistuse määramine kuulub Keskkonnainspektsiooni ja politsei pädevusse.

Selle vastu, et linn areneb ja laieneb, ei saa. Loomulikult peab see toimuma tervest mõistusest lähtuvalt. Loodan, et Merirahu taolisi rannikulõhkumisi enam ette ei tule, sest ka mereäärsete piirkondade elanike jaoks on hoitud loodus oluline.

Mr.Nice, 13:22 17.07.2002

Olite kunagi minu mäletamist mööda mingi Isamaa rakukese liige ja selle pundi terasemaid tegijaid. Milliste tunnetega jälgite praegu, kuidas Titanicu kapten rooli külge klammerdub ja ei lase kellelgi selgemapilgulisemal kurssi muuta. Praegused veel kaptenile lojaalsed Isaliitlased meenutavad pigem seda legendaarset Titanicu orkestrit, mis jätkas rahva lõbustamiseks vana partituuri järgi, kuni vesi üle pea tõusis?

Heiki Kranich, 15:56 17.07.2002

Pole kunagi Isamaaliitu kuulunud ning seetõttu ei saa ka selle erakonna siseelu suhtes sõna võtta.

E. Mõttus, 13:25 17.07.2002

Kas olete nõus, et metsavarguse ja röövraie ohjamiseks on tehtud liialt vähe?

Kas olete nõus, et metsakaitseks mõeldud vahendite kasutamise osas (mõtlen putukate ja haiguste tõrjet) pole samuti tehtud kaugeltki vajalikul määral? Kuidas saaks Teie ministeerium (ja kas peaks?) kaasa aitama kaasaegsete feromoonpreparaatide ja ökokemikaalide kasutamisele ja valmistamisele Eestis. Senised tooted, eriti feromoonpreparaadid, on moraalselt rohkem kui vanad.

Heiki Kranich, 16:03 17.07.2002

Tehtud on niipalju, kui jõudu ja raha on jätkunud. Aasta aastalt on nii inimeste kvalifikatsioon kui finantseerimine paranenud, nii et praegust seisu võib lähiminevikuga võrreldes rahuldavaks lugeda. Ka see, et täna valdav enamus röövraietest avalikuks saavad, on märk järelvalve tugevnemisest. Metsateadust on läbi aastate võimaluste piires Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnainvesteeringute keskuse kaudu toetatud ning toetatakse ka edaspidi.

Kodanik, 13:58 17.07.2002

Lugupeetud minister! Kas Te ise ka röövite rahva ja riigi rikkusi natukenegi või on see välisvaenlase paha jutt.

Heiki Kranich, 16:08 17.07.2002

See on sisevaenlase jutt

Vähikasvataja, 14:07 17.07.2002

Mida on Keskkonnaministeerium ette võtnud (võtmas) ebaseadusliku vähipüügi vastu? Näide: Saaremaal ostab keegi soomlane kokku vähki ja väidab, et mingeid pabereid ei ole vaja, tema ajab kõik korda.

Heiki Kranich, 16:12 17.07.2002

Ette võetakse sedasama, mida kõigi ebaseaduslike tegevuste korral - karistatakse. Teie poolt nimetatud ebaseadusliku vähipüügi kohta ootab Keskkonnainspektsioon täpsemaid andmeid lühinumbril 1313 juba praegu.

Kaarel Tarand, 13:33 17.07.2002

Milline on Eesti riigi seisukoht ja sõnum Johannesburgi tippkohtumisel? Kui seisukoht on olemas, siis mille alusel see on kujundatud ja millise otsustuskogu poolt kinnitatud?

Mida loodame Johannesburgis saada ja mida peame andma?

Heiki Kranich, 16:24 17.07.2002

Seni on säästva arengu teemal vastu võetud deklaratsioone ja peetud kõnesid. Eesti sõnum Johannesburis on konkreetne: Vähem kõnesid ja rohkem sidet säätva arengu eesmärkide ning tegelike tegude vahel. Loomulikult viitame me oma edukusele ja sellele, et me oleme "paremaks muutumise maa".

Eesti seisukoht on kujunenud Johannesburgis esitatava aruande koostamise töörühmas, mis koosnes oma valdkonna asjatundjatest ning ministeeriumide ja valitsuse aruteludes. Aruande on kinnitanud Vabariigi Valitsus. Loodame saada oma edukusele ja efektiivsusele piisavalt tähelepanu, mis eeldab kõigi delegatsiooniliikmete tõsist panust. Loomulikult ei ole küsimus ainult ühes ürituses, vaid pikaajalises rahvusvahelises koostöös teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Selles oleme me aga läbi aegade tugevad olnud.

vaari, 14:15 17.07.2002

Metsavahtidest:

Kas on kokku arvutatud, kui suured olid kasud ja kui suurt kahju on tekitanud Eestis metsavahi institutsiooni kaotamine paar aastat tagasi põhjendusega "mujal euroopas pole ju kusagil metsavahte"?

Prügiprobleemist:

Praegu ollakse hädas teede äärtesse tekkivate omaalgatuslike prügilatega. Kujutan ette, et lähemas tulevikus see probleem teravdub, kuna valdades on kohalikud prügilad suletud/sulgemisel, seega saab võsaalustele osaks suurem koormus. Pole ju külamehel sellist harjumust, et ta paaril korral aastas omale rohelise konteineri õuele telliks. Suvila- ning ridaelamuomanikega, eriti vastsetega, on lood nähtavasti veel hullemad. Neil pole ka taolist sidet ümbritsevaga, nigu see on külakeskkonnas välja kujunenud.

Siit küsimus- Kas ei oleks mõttekas taoline iseeneslikult kujunenud jäätmekäitlus legaliseerida. Kergem oleks ehk käibemaksu 18%-st teha näiteks 18,5-19%, hakates riiklikult hoolitsema puhtuse pidamise eest, kui hakata kasvatama Uue Aja Inimest? Igal pool oleksid rohelised konteinerid, ning kellelgi ei tuleks otseselt maksta oma prügi äraveo eest?

Samuti oleks meil kuhjaga kaadrit, keda võiks rakendada taolises jäätmetöötluses ja-kogumises. On ju uhkelt teatatud, et näit. pääle Pääsküla prügila sulgemist enam sealsetel prügikollidel juurdepääsu prügile ei ole. Otsekui see oleks mingi probleemi lahendamine- tegelikult paistab ka sealt sotsiaalne probleem, kui rahvahulgad, kes senini oma igapäevase toiduse nii ehk teisiti on hankinud prügist, enam prahile ligi ei pääse. Las siis puhastada teeservi ja võsaaluseid- soppa me ümber ju kuipalju? Vabandust kui jutt sai liiga idealistlik/eluvõõras.Edu!

Heiki Kranich, 16:44 17.07.2002

Siis, kui metsavahtide ametikoha kaotamine otsustati, vaevalt kõiki riske hinnata osati. Täna saame öelda, et riigimetsa majandamine toimib otstarbekalt ja metsavahi ametikoha taastamine pole enam vajalik, sest ülesanded on üle läinud teistele ametimeestele.

Kui tehakse ettepanek muuta prügivedu tasuta teenuseks, tuleks ka kaaluda kui palju see maksumaksjale maksma läheb ja kas teiste kulutuste kokkutõmbamine on sellel eesmärgil aktsepteeritav. Kindlasti saab diskussiooni objektiks ka see, et jõukamad inimesed, kes suudavad prügiveo eest maksta, toodavad oma tarbimisharjumuste tõttu rohkem prügi kui tagasihoidlikuma elatustasemega inimesed. Tänane süsteem üritab vältida mujal maailmas tehtud vigu ja otsida optimaalset lahendust lähtudes printsiibist "saastaja maksab". Jäätmepoliitika oluliseks postlaadiks on jäätmete tekkimise vältimine ja nende koguse vähendamine. Tasuta äravedu ei soodustaks tarbimisharjumuste muutumist keskkonnasõbralikumaks.

Kindlasti peame veel vähemalt mõnda aega finantseerima teeäärte koristamist ja samal ajal kindlasti kasvatama loodushoidlikku "Uue Aja Inimest".

Sellist tulevikku, kus tundub loomulik, et on neid, kes prügimäelt endale toidu leiavad, ma Eesti Vabariigile küll ei soovi.

iidlane, 14:54 17.07.2002

Miks KM takistab Hiiumaal maade tagastamist seda eeskätt laidudel vm. looduskaunis kohas? Hiidlased on solvunud,et riik ei anna inimestele tagasi seda vara/maad,mis neile kuulub.Miks KM rikub põhiseadust ja kiusab juba 10 a. inimesi-omanikke? Ometigi olete ise õelnud,et kõik maa tuleb inimestele tagastada olenemata sellest,kus see asub? Kas hiidlased võivad loota,et peate oma sõna ja kõik hiidlased saavad võrdselt koheldud?

Vastus peab olema konkreetne ja ilma hämata!

Heiki Kranich, 16:50 17.07.2002

Kõik inimesed peavad olema seaduse ees võrdselt koheldud. Maade tagastamine pole paraku mitte Keskkonnaministeeriumi, vaid kohaliku omavalitsuse pädevuses. Seaduse alusel jäävad tagastamata ainult need maad, mis asuvad range looduskaitserežiimiga aladel. Ka siin koheldakse inimesi võrdselt.

Kui Teie küsimus oleks konkreetsem, saaksin anda ka konkreetsema vastuse.

Val Rajasaar, 16:26 17.07.2002

Lp. hr. minister! Minu mõtteavaldus ei ole püstitatud küsimusena Teile, sest käsitleb üldisemat ja laiemat teemat, kui keskkonnakaitse, küll aga haakub sellega; pigem ootan arvamuseavaldust.

Järjepidevusest, pärandamisest ja vastutustundest.

Uus Eesti Vabariik otsustas tagastada maad ja majad endistele omanikele, jättis aga tagastamata omanike võlad toonase EV ees. Paljud, kui mitte enamus pärast 1. Ilmasõda maid ostnuist ja maju ehitanuist tegid seda riigi poolt siis imeodavalt antud laenude abil. Miks ei tagastata võlgu, ehk laiemalt, vastutust? Kas poleks aeg see viga parandada?

Vastutusest: kõik, ka Teie, kes langetavad praegu olulisi otsuseid, vastutavad oma otsuste ja nende tagajärgede eest mitte oma valitsemisaja lõpuni ja oma ametis, vaid kogu elu ja isiklikult. Vastutus, nagu ka kohustused, päranduvad edasi järglastele (mitte poliitilistele, vaid isiklikele, oleks õigem arvata). Kas tänased ametnikud oma otsustustes aduvad seda, või pühkis 10 aastat tagasi omandi tagastamise ja võlgade tühistamise otsus igasuguse vastutustunde? Kuidas taastada eestlaste arusaamu oma maast ja panna neid mõtlema oma tegude tagajärgede üle? Leian, et selle kriisi üks põhilisi õhutajaid on just prääniku tagasiandmine ja kohustuste kustutamine. Maa ei ole kaup, seda osteti kunagi ikkagi kasutamiseks, mitte edasimüümiseks, või päriti vaaride maid, mille kasutusõigus kunagi teenetega lunastatud. Eesti omavalitsuste ametnikel ei ole õigus maid müüa kui valla omandit. Nad müüvad siiski kasutusõigust, sest taevast selle kohal ja vett selle rannal (mis kuuluvad maa ja metsa juurde) ei saa ju keegi kotti ajada. Nagu üks mu sõber ütles ühele ülbitsevale uusmaaomanikule: "Olgu see siis sinu moa, aga see meri on minu. Ja ainult põlvini võid sa sinna sisse minna, mitte sammugi edasi, sest see on Minu Meri!".

Päikest! Val Rajasaar, Studio Viridis

Heiki Kranich, 17:03 17.07.2002

Otsuse piirduda tagastamisel ainult õiguste tagastamisega ja mitte siduda seda toonaste kohustustega, tegi parlament aastaid tagasi. Kindlasti on see omandireformi kiirendanud, kuid paraku tekitanud ka ebaõiglust. Täiesti puhta variandi rakendamine pole kahjuks tihtipeale võimalik. Tagasipöördumine omandireformi aluste muutmise juurde oleks täna kindlasti vale samm.

Usun, et see etapp Eesti ajaloos, kus vastutustunne oma tegude ja nende tagajärgede ees oli nõrk, on mööda saamas. Me kõik ju usume, et meie riik kestab ja me peame vastust andma mitte ainult iseendale ja oma kaaskondsetele, vaid ka järeltulijatele.


Lahemaal rahvuspargis tabati möödunud nädalal ebaseaduslikku raiet tegemas Margo Klementa (24). Eelmisel korral, kui Klementa laastas üle 100 hektari metsa ning võis saada sadu tuhandeid kroone kasumit, trahviti teda vaid 4800 krooniga. Seekord algatas Harjumaa keskkonnainspektsioon Klementa vastu kriminaalasja, süüdi tunnistamisel võib talle mõista kuni kolm aastat vanglakaristust.

Eesti Päevaleht kirjutas eelmisel reedel, et kuigi puit ja puittooted annavad ligi kuuendiku Eesti ekspordituludest, on mõnedel hinnangutel koguni 30-40 protsenti selle taga olevast puidust ebaseaduslikult raiutud. Et röövraiujad Eesti kullaallikat kokku ei kuivataks, peaks keskkonnaministeerium metsandust puudutavates seadustes kiiresti augud kinni panema.

Kranich on öelnud intervjuus ajalehele Lääne Elu, et tema meelest toimub vaba põllu- ja metsamaa erastamistel liiga palju pettusi. Selle ärahoidmiseks soovib ta muuta seadust.

“Vabade põllumaade erastamisega on olnud üsna palju sahkerdamist,” ütles Kranich “Osa maast, mis läheb vaba põllumaana erastamisele, ei lähe mitte sihtotstarbelisse kasutusse, vaid muutub äritsemisobjektiks.”

Vaba põllumaa päästmiseks petturite kokkuostmisest pakkus Kranich, et maad hakataks andma pikaajalisele rendile. “Kui seda maad kasutatakse tõepoolest põllumajanduslikuks tootmiseks, saavad kasutajad selle hiljem mõistliku hinnaga omandada,” lisas Kranich.

“Tihtipeale on erametsaomanikud üritanud seadustest mööda hiilida: raiunud metsa salaja või lasknud teha raiet firmal, mis pärast seda kohe kaob,” ütles minister. “Eesmärk on üks – võimalikult vähe makse maksta.”

Selle aasta märtsis pöördus Kranich Eesti Ekspressi andmeil keskkonnaorganisatsioonide poole kirjaga, kus väljendas valitsuse seisukohta, et lähiaastatel tuleb Eesti metsadest 38 protsenti maha raiuda. "Kui metsade majandamise intensiivsust seadustega alla suruda, suureneks tulevikus kiiret raiet vajavate metsade osatähtsus veelgi," ütles ta.

Eestimaa Looduse Fond (ELF) arvab, et 38 protsenti raiuda oleks rumal, sest sellisel juhul sarnaneks Eesti metsa majandamine pigem teraviljakasvatusega ja keskkonnaministeerium põlluministeeriumiga.

Heiki Kranich (sünd 9. oktoober 1961) on keskkonnaminister alates 25. märtsist 1999. aastal. 1994. aasta jaanuarist juunini oli Kranich rahandusminister. Ministrikohalt lahkus Kranich seoses Liberaaldemokraatliku Partei lahkumisega valitsusest. Samast aastast on ta ELDP ja Reformierakonna asutava kogu ühinemisel moodustatud Reformierakonna liige.