Online - intervjuu Kristiina Ojulandiga
Eesti Päevaleht Online
1) Kuidas kavatsete saavutada Eestile soodsamat positsiooni euroläbiräkimistel põllumajanduse otsetoetuste osas, s.o. mille arvelt teeks Eesti siis vastutuleku euroliidule?
Euroopa Komisjoni poolt 30.jaanuaril avalikustatud põllumajanduse ja finantspaketi analüüsipaber, mis käsitleb ka põllumajanduse otsetoetusi, on Komisjoni töödokument, mis on esitatud liikmesriikidele tutvumiseks ning mille alusel viimased alles kujundavad oma läbirääkimispositsiooni. Seega otsetoetuste küsimuses meil tegelikult Euroopa Liidu ühispositsiooni veel ei ole. Sarnaselt liikmesriikidele analüüsime ka meie seda paberit ja kujundame oma seisukohad kõnelustes Euroopa Liiduga. Tahan aga tähelepanu juhtida asjaolule, et oma töödokumendis ei käsitle Komisjon ainult otsetoetuste küsimusi, lisaks neile on käsitlust leidnud veel rida olulisi ja meile väga tähtsaid teemasid, nagu tootmiskvoodid, hinnad ning maaeluarengu meetmed. Vaatleme neid Komisjoni ettepanekuid tervikuna ega keskendu vaid otsetoetustele, ja tervikuna hinnates polegi Komisjoni "pakkumine" nii halb.
2) Eestil ei ole läbirääkimispeatükkide sulgemine viimasel ajal edenenud, kuidas ja milliste järeleandmiste hinnaga loodate aasta lõpuks saavutada olukorda, et kõik peatükid oleksid suletud?
Asjaolu, et Eestil on liitumiskõnelustel esialgu suletud 20 peatükki ja mõnel teisel kandidaadil rohkem, ei tähenda veel, et meil ei oleks kõnelused edenenud. Peatükkide sulgemine ei ole ka eesmärk omaette, pigem siiski, et saavutaksime kõnelustel Euroopa Liiduga meile võimalikult sobivad ja meie huve arvestavad kokkulepped. Oleme viimastel kuudel pidanud tõsiseid ja raskeid läbirääkimisi, leidmaks meile olulistes valdkondades meile vastuvõetavaid lahendusi ning päris mitmes peatükis oleme kokkulepete saavutamisele väga lähedal.
3) Kas plaanite Välisministeeriumi luua oma meeskonda? Kui peaminister Siim Kallas võttis oma eelmisest töökohast oma nõunikud kaasa, kas teie võtate ka ning kelle?
Kuivõrd mul Riigikogu liikmena nn oma meeskonda ei olnud, siis praegu tegelen tõepoolest nõunike otsimisega. Põhimõtteliselt olen saanud kokkuleppele kahe noore tubli inimesega, kes asuvad välisministeeriumisse tööle lähiajal.
4) Mille rajanevad konkreetselt lootused suhete parandamisel Venemaaga? Mis samme peate võimalikuks?
Eesti jaoks jääb Venemaa alati naaberriigiks ja me soovime omada häid suhteid kõigi oma naabritega. Eesti Venemaa-poliitika on juba aastaid olnud järjepidev, mis tähendab, et äsja ametisse astunud valitsus kinnitas veelkord oma jätkuvat soovi arendada Venemaaga sõbralikke ning kahepoolselt kasulikke suhteid.
Pole päris õige rääkida suhete parandamisest, nagu me ei räägi ka suhete parandamisest Eesti-Soome või Eesti-Läti vahel. Sedavõrd viletsas seisus meie vahekord ka ei ole. Küll aga on suhetes Venemaaga on piisavalt arenguruumi, mis aga eeldab ka teise poole vastutulekut ning
mõistmist. Ühegi riigiga pole võimalik suhteid edasi arendada üksnes ühepoolselt, Eesti uus valitsus on oma head tahet avaldanud ja loodame, et ka Vene pool teeb omapoolsed konkreetsed sammud.
5) Millist senist Eesti välimisnistrit peate kõige võimekamaks, kuidas hindate Toomas Hendrik Ilvest?
Taasiseseisvunud Eesti senised välisministrid on olnud oma ala professionaalid ja teinud oma tööd pühendumusega.
Ilves on välisministri toolil olnud kõige kauem ja hindan teda kui võimekat inimest, kes on pikka aega teinud tõsist ja tulemuslikku tööd Euroopa Liidu ning NATO suunal.
6) Kas välisministrina pooldate Eestis euroraha ühepoolset kasutuselevõttu? Hüpoteetiliselt - kui rahaseadus seda lubaks või kui seadust muudetaks. Millised on teie arvates euro Eestis kasutuselevõtu miinused ja plussid?
Euro ühepoolne kasutuselevõtt on vastuolus ELi rahapoliitikaga, kuid ennekõike on see vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega, mille kohaselt on Eesti raha emissiooni ainuõigus Eesti Pangal, kes korraldab raharinglust ja seisab hea riigi vääringu stabiilsuse eest. Rahaliidu liikmeks saamiseks tuleb läbi teha kolm etappi, võtta üle ELi rahapoliitika (käimasolev etapp), ühtlustada oma majandussüsteem liikmesriikide omaga, täites Maastrichti lepinguga kehtestatud lähenemiskriteeriume (etapp algab alates EL liikmeks saamisest) ning lõpuks euro sularahana kasutusele võtmine (kõige varem 2 aastat pärast ELiga liitumist). Euro kasutuselevõtt peaks tagama madala inflatsiooni, püsiva majanduskasvu ning lihtsustama ühisturu toimimist.
setonius
Peaksin KQIGE olulisemaksteada saada: kuidas on kavas VEEL ja juba ei-tea-mitmes kord parandada suhteid Venemaaga? Paluks konkreetselt: mida on teinud Venemaa omalt poolt, millist head tahet yles näidanud?Veelgi täpsemini:Setomaaga seonduvalt?
Nagu ülevalpool öeldud, eeldab heanaaberlike suhete omamine kahepoolset tahet ja värske välisministrina pean oluliseks, et uus valitsus on omalt poolt seda tahet väga selgesti väljendanud.
Loomulikult üritab Eesti riik seista eestlaste hea käekäigu eest, olenemata millises maailma geograafilises punktis nad asuvad. Samasugust käitumist jätkab ta Venemaal elavate eestlaste osas.
Eesti omalt poolt toetab olemaolevate vahenditega ennekõike eestikeelse koolihariduse säilimist Petseris.
kriss
Kus saate praktiseerida prantsuse keelt? Milliseid keeli peaksid eesti lapsed õppima, et maailmas läbi lüüa?
Töö välisministrina eeldab väga tihedat suhtlemist, sealhulgas ka prantsuse keeles.
Unikaalset retsepti maailmas läbilöömiseks ei ole. Eelkõige peame oskama hästi oma emakeelt ja iga võõrkeel tuleb ainult kasuks.
Meelis
Tere!
Te ütlesite, et kavatsete oluliselt parandada suhteid Venemaaga. Aga on üldteada, et suhete parandamise eeltingimuseks oleks kodakondsuse 0-variant ja toompeal asuva kiriku üleandmine Moskava Patriarhaadile alluva õigieusu kirikule. Kas te kavatsete need tingimused täita või on teil mingi imerelv suhete parandamiseks Venemaaga? Huvitav oleks teada. Mulle küll midagi rohkem pähe ei tule.
Venemaaga suheldes ei saa lähtuda printsiibist, et järeleandmised viivad meie suhteid edasi. Heanaaberlikud suhted saavad areneda vaid võrdsete poolte vahel ja eeldavad mõlemapoolset siirast tahet olemasolevatele küsimustele lahendust leida.
eestlane
Milline saab olema Eesti välispoliitika välismaal (eriti Venemaal) elavate eestlaste suhtes. Kuidas kaitstakse väliseestlaste inimõigusi?
Kuidas suhtub eesti Tðetðeeniasse? Miks on Eesti poliitika selles suhtes nii vaikne, õigemini puudub?
Juriidiliselt käsitleb Eesti Tðetðeeniat Vene Föderatsiooni osana. Mis puudutab inimõiguste rikkumist Tðtðeenias, siis selle vastu on Eesti rahvusvahelisel areenil alati välja astunud. Isiklikult olen korduvalt oma kõnedes Euroopa Nõukogus inimõiguste rikkumist Tðetðeenias hukka mõistnud.
Eesti on alati seisnud oma rahvuskaaslaste turvalise käekäigu eest välismaal, püüdnud neid võimaluse korral igati toetada. Kui te peate silmas Eesti kodanikke, siis nende õiguste ja huvide kaitse kuulub Eesti Vabariigi välisesinduste ülesannete hulka. Kui on tegemist mingite konkreetsete juhtumitega, siis palun pöörduda meie esinduse poole vastavas riigis.
krepp
Miks kaitsevad Eesti saatkonnad välismaal venelasi, kes ei ole Eesti kodanikud?
Konsulaarseaduse paragrahvi 41 kohaselt osutatakse konsulaarteenuseid Eestis resideeruvale välismaalasele vastavalt rahvusvahelisele tavale. Üheks selliseks teenuseks on tagasipöördumisloa väljastamine isikule, kes on kaotanud Eesti välismaalase passi või pagulase reisidokumendi. Abi osutatakse ainult nendele mittekodanikele, kes elavad Eestis elamisloa alusel.
Sirje Winding-Frauenlob
Lp. pr. Välisminster Kristiina Ojuland!
Köiegepealt lubage Teid südamest önnitleda uue välisministrina ning soovida köigi ettevötmiste/otsuste edukat kordaminekut, tugevaid närve ja ka huumorimeelt kui miski kohe nii ei klapi, kui soovite. Täiesti tore on, et just jälle lisanes üks daam sinna suurde "meeste" seltsknda ja seda just meie väiksest Eestist. Euroopa komisjoni viimane ettepanek maksta uutele liikmetele ainult 25 % pöllumajandustoetuseks (10 aastase ülemineku perioodil) kommenteeris Ungari peaminister Viktor Orban, et see vöiks kandidaatriikidele mulje avaldada nagu oleksid nad "teise klassi liikmed". Kuidas suhtub sellesse Eesti?. Tänu ja parimate tervitustega EV Aupeakonsulaat, Salzburg
Suured tänud südamlike õnnitluste eest. Nagu juba ülevalpool mainisin, on äsja avalikustatud Komisjoni töödokument esitatud liikmesriikidele tutvumiseks ning selle alusel viimased alles kujundavad oma läbirääkimispositsiooni. Seega otsetoetuste küsimuses meil tegelikult Euroopa Liidu ühispositsiooni veel ei ole. Sarnaselt liikmesriikidele analüüsime ka meie seda paberit ja kujundame oma seisukohad kõnelustes Euroopa Liiduga. Tahan aga tähelepanu juhtida asjaolule, et oma töödokumendis ei käsitle Komisjon ainult otsetoetuste küsimusi, lisaks neile on käsitlust leidnud veel rida olulisi ja meile väga tähtsaid teemasid, nagu tootmiskvoodid, hinnad ning maaeluarengu meetmed. Vaatleme neid Komisjoni ettepanekuid tervikuna ega keskendu vaid otsetoetustele, ja tervikuna hinnates polegi Komisjoni "pakkumine" nii halb. Arvan aga, et säilitada tuleks kaine pea ja hoida tagasi emotsioone.
trygve
Kui kiiresti pärast EL liitumist peaks Eesti kaotama krooni?
Eesti eesmärk on euro kasutusele võtta niipea, kui selleks on vastavad tingimused täidetud. Praeguste reeglite kohaselt toimub see kõige varem 2 aastat peale liitumist aga võib lükkuda ka kaugemasse tulevikku. Erinevalt praegustest liikmesriikidest (Taani, Rootsi, Suurbritannia), ei saa Eesti loobuda eurole üleminekust, kuid täpset tähtaega, mis ajaks Eesti peab kroonist loobuma, pole kokku lepitud.
Kuidas saab Eesti EL -st välja astuda?
Euroopa Liidu aluslepingud sätestavad, missugused riigid ja kuidas (milliste protseduuride alusel) võivad saada EL liikmeks, nad ei reguleeri aga, kuidas "astutakse EL'st välja". Tuginedes analoogiat otsides Viini rahvusvahelise lepinguõiguse konventsioonile, ütleksin, et "välja astumine" toimub samamoodi nagu "sisse astuminegi" - vabatahtlikult ja riigi vastavasisulise avalduse alusel ning läbirääkimiste teel.
H Niidas
Küsin suhetest Hiina RV-ga. Kui tõenäoline on võimalus, et hiinlased suunavad oma eksporte Euroopasse läbi Eesti sadamate? Kuidas vene valitsus suhtub ideesse, et Venemaa muutuks Hiina ekspordi transiitmaaks?
Teine küsimus; Peale topeltollide kaotamist kas Eestil on Venemaa WTO liitumise küsimuses muid pretensioone idanaabri vastu?
töötame juba aastaid Hiinaga, püüame kaubavooge siitkaudu suunata, selleks loodud ka transpordiministeeriumite vaheline töögrupp. Uusn, et ka Venemaale oleks kasulik, kui Hiina transiit Euroopasse kulgeks üle trans-siberi raudtee. Kindlasti on hetkel Venemaa WTO-ga ühinemisprotsessis meie jaoks olulisim küsimus topelttollidest. WTO üks peamisi reegleid on, et liikmesriigid peavad kõikide organisatsiooni teiste liikmete suhtes rakendama võrdset kohtlemist kaupade ja teenuste turulepääsuks. Erandina võib teha täiendavaid soodustusi vabakauabnduslepingu partneritele. Topelttollide küsimuse kõrval aga on rida teisigi küsimusi, mis Eestit ja Eesti ettevõtjat Venemaa ühinemisprotsessi juures huvitab. Näiteks avaldavad kaubandusele olulist mõju tollitariifide kõrval ka erinevad litsentsireeglid, ettevõtete tegutsemist reguleerivad õigusaktid jmt. Samuti on lisaks nö tavalisele kaubandusele oluline pidada silmas, millised tingimused loob Venemaa ühinemine meie teenuste ekspordiks. Üle-eelmisel nädalal toimus järjekordne Venemaa WTO-ga ühinemise toimkonna istung ja seal tõstatas Eesti küsimusi erinevatest valdkondadest, mis ulatusid litsentsimisest tolliprotseduurideni, raudtee veotariifdest kuni hiljutise puidutoodete ekspordipiiranguni. Oleme kogu aeg julgustanud ettevõtjaid pöörduma meie välisministeeriumi poole oma Venemaal kauplemisega seotud probleemidega. Infot omades on palju tulemuslikumalt võimalik ettevõtjate huvisid kaitsta. WTO raamistik avab meile Vene suunal selleks praegu häid võimalusi.
äpu
Kuidas on "Rossijskaja Federatsija" ametlik eestikeelne tõlge?
Missugust eestikeelset RF-i vastet kasutab meie VM?
Kuidas on lood poliitilise korrektsusega, kui paljurahvuselist liitriiki ei nimetata osrahvuste suhtes neutraalse originaalnimetuse järgi, vaid ühe mittelegaalse osarahvuse nime järgi?
Praktikas on käibel "Vene Föderatsioon", ka "Venemaa". Teatmeteos "Maailma kohanimed", autor Peeter Päll pakub ametlikuks tõlkeks "Venemaa Föderatsioon". Peeter Pälliga on arutatud, et teatmeteoses väljapakutud tõlge tuleks viia kooskõlla praktikas kasutatava mõistega "Vene Föderatsioon".
Old Tom
Olen käinud kuues nn.araabia maailma kuuluvas riigis ja igal pool olen näinud Euroopa riikide, Venemaa ja teiste suurte ja väikeste selget majanduslikku kohalolekut majandusesinduste, kaubandusesinduste jms. näol. Eesti on millegipärast orienteerinud oma poliitika Lähis-Idas selgelt juutide eelistamisele. Miks? Kas see on meie kohalike juutide lobby või lihtsalt rumalus mitte arvestada selle tohutu eksportpotensiaaliga mis on sellel regioonil meile. Meie põllumajandusel oleks seal tohutu turg, praegu tuleb kõik söödav(ka loomatoit) sinna Uus-Meremaalt ja Euroopa Liidust.Uus-Meremaa on kaks korda kaugemal kui meie ja EL kaks korda kallim. Minu meelest oleks kasvõi ühegi kaubanduesinduse tegemine regiooni MEIE VÄLISMINISTEERIUMI asi. Soovin edu!
Siiani ei ole märganud erilist Eesti toiduainetöösturite huvi sel suunal. Meie tootmismahud jäävad ka ilmselt väikeseks, et nii kaugele tõsiselt trügida. Samuti pole teada, et meie suhtes mingeid erilisi barjääre neis riikides rakendataks, nii et kui kellelgi huvi, siis võiks selles suunas tegutseda.
Enn Oja
1. Praegu on sünnipärase kodakondsuse küsimuses vastuolus PS ja kodakondsuse seadus. PS lubab kodakondsuse sünnilt vaid neile, kel ainult üks vanem on Eesti kodanik, kodakondsuse seadus aga neile, kel vähemalt üks vanem on Eesti kodanik. Mida Te senise riigikogus oldud aja jooksul olete teinud, et enamik eestlasi saaks kodakondsuse ka de iure ja kuidas Te mõtlete selgitada seda vastuolu nt välisajakirjanikele? Või ahistab Teid juristina tuntud Tartu koolkond, mis toetub sellisele tõlgendusele nagu hetkel kasulik? (See küsimus on mõeldud tõsiselt nagu on ka probleemi sisu, sest olete ju isegi ebaseaduslikult valitud riigikogu ebaseadusliku valitsuse liige)
EV PS paragrahv 8 sätestab, et "igal lapsel, kelle vanematest üks on eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt". Kodakondsuse seaduse Paragrahv 5 lõige 1 sätestab, et "sünniga omandab Eesti kodakondsuse laps, kelle sündimise ajal vähemalt üks tema vanematest on Eesti kodakondsuses. Seega vastuolu nimetatud seaduste vahel ei ole.
Henry
Lp. pr. Kristiina Ojuland
Õnnitlen teid Eesti esimeseks naisvälisministriks saamise puhul.
Kui oluliseks Teie isiklikult peate Eesti ühinemist Euroopa Liiduga?
Nimetage palun kolm olulisemat argumenti mille pärast Eesti peaks astuma EL-i.
Kuidas Teie kui Eesti välisminister suhtute rahva arvamusse ja kas Te peate eestlaste informeeritust Euroopa Liiduga ühinemise "plussidest" ja "miinustest" piisavaks?
Tänan õnnitluste eest.
Pean Euroopa Liitu astumist väga oluliseks, kuna see tagab Eestile poliitilise, majandusliku ja sotsiaalse julgeoleku. Kui rääkida eestlaste informeeritusest, siis on selge, et siin on veel palju tööd teha ja avalikkusele neid plusse ning miinuseid tutvustada. Samas usun, et iga asjast huvitatu leiab juba praegu üsna palju informatsiooni liitumisläbirääkimiste ning liitumise võimalike mõjude kohta. Siin tahaksin tähelepanu pöörata ka välisministeeriumi koduleheküljele, kus pidevalt kajastatakse liitumisläbirääkimistel toimuvat, seda, millised on üht või teist peatükki puudutavate läbirääkimiste tulemused, kuhu ollakse mingil kindlal ajahetkel jõutud.
Lisaksin veel, et maakondades töötavad veel ELi infopunktid, mis on avatud igale uudishimulikule ja enama info tahtjale. Ka sealt on võimalik oma küsimustele vastuseid leida.
Siidisaba
Huvituksin vastustest järgmistele küsimustele:
1. Millal avaldatakse konkreetsed EL liitumistingimused, et saaks ka ennast skaalal poolt - vastu paika panna?
2. Kuidas Te ise suhtute kellakeeramisse? Miks?
3. Palju on riigil kavas raha eraldada EL ühinemise vastastele (võrreldes EL pooldajatele / liitumiskõnelejatele eraldatavate summadega)?
4. Kui mälu ei peta, näidati Pealtnägija saates seoses alimentide maksmisega üht Eesti välissaatkonna töötajat, kelle sissetulekust moodustas palk vaid väikese osa ning alimente maksis ta vaid palgalt. Kas on tegu ümbrikupalkade maksmisega?
Konkreetsed liitumistingimused saavad selgeks siis, kui liitumiskõnelused on lõppenud ja kõikides tingimustes kokku lepitud. Loomulikult tutvustatakse neid tingimusi siis ka Eesti rahvale, kelle käest referendumil EL'ga liitumise osas arvamust küsitakse. Liitumisläbirääkimiste kohta jagatakse aga jooksvalt infot juba praegu. Sellega tegeleb Välisministeerium (vaadake meie kodulehekülge), ELIS, Euroopa Komisjoni infosekretariaat, meedia jm. Nii et ennast võiks ette valmistada juba praegu.
Kõigil mittetulundusühingutel on võimalik taotleda Avatud Eesti Fondi juures olevast ühisfondist toetust, seal on erinevateks projektideks 2,2 miljonit Eesti krooni, millest 900 000 tuhat on eraldanud valitsus. Ühisfondi kaudu saavad taotleda toetust oma projektidele kõik liikumised, nii euroskeptikud kui ka liitumise pooldajad.
nijazi
Lp.pr.Kristiina Ojuland!
Meie Kogukonna nimel õnnitlen ,soovin Teile tervis ja edu.
1.Kuidas hindate Eesti V.ja Aserbaidzaani V.suhteid?
2.Milline on Teie arvamus Tallinnas ja Bakuus aukonsulaadi avamiseks?
Lugupidamisega,Nijazi Gadzijev
Hindan Eesti ja Aserbaidþaani vahelisi suhteid heaks, isklikult oman pikka ja meeldivat kogemust suhetest Aserbaidþaani kolleegidega Euroopa Nõukogus.
yorrik
kas te suitsuräime ka sööte?
Söön küll, kusjuures heameelega
kreem
mida seate enda põhiülesandeks välisministrina?
saatuse tahtel olen välisminister ajal, mil Eesti ees seisavad tähtsad sammud - saada kutse liitumiseks NATOga ning lõpetada liitumisläbirääkimised Euroopa Liiduga. Välisministrina teen kõik selleks, et need prioriteedid saaksid ellu viidud.
Ojuland on 35aastane ning tegemist on ainsa naisvälisministriga Eesti ajaloos. Ojuland on sündinud Kohtla-Järvel ning on abielus.
Kristiina Ojuland on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja Eesti Diplomaatide kooli, praegu on ta TÜ politoloogia osakonna magistrand.
Vastne välisminister on olnud kolme koosseisu Riigikogu liige, lisaks kuulus ta pealinna volikokku.
Ojuland on olnud ka Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) asepresident, ENPALDR fraktsiooni esimees ja Euroopa Liberaaldemokraatliku Reformierakonna (ELDR Party) aseesimees.
Välisminister räägib lisaks emakeelele eesti keelele inglise, prantsuse ja vene keelt. Teda on autasustatud riigivapi V klassi ordeniga.
