Online-intervjuu: Raul Adlas
Tallinna kiirabi on üks riigi suurimaid kiirabiettevõtteid, oleme seni veel munitsipaalasutus, kuid seaduste muutumise tõttu hetkel just protsessis omandivormi muutumiseks - kõik tervishoiuasutused peavad olema eraõiguslikud. Tallinna kiirabil on päris pikk ajalugu - oma ajaarvamist alustame juba 1883 aastast (muide - esimene kiirabi maailmas loodi Viinis ainult paar aastat enne Tallinna!)
Mida teha rästikuhammustuse (täiskasvanu) puhul, kui haigla ei ole valikuvariant näiteks 5-6 tunni jooksul? Kui oleme näiteks Naissaarel loodusmatkal ja telefon on kodus kapi peal. Käsiravimina ei müüda vist ühtki rästikumürgi vastast vahendit?
Rästiku hammustus on üsna tavaline aga õnneks harva eluohtlik. Rästiku mürk on segu erinevatest eluskudet lagundavatest ensüümidest ja bioloogiliselt aktiivsetest ainetest. Mao salvamise korral on oluline kannatanut rahustada - hirm ja ehmatus on sageli see, mis suuremat kahju toob.Hammustus toimib nagu nahasisene süst ja toime avaldub umbes tunni jooksul.Tegutse nii - jäsemele absoluutne rahu - kutsu abi 112 kaudu, no kui tõesti telefon kaugel, siis peab appi hüüdma või kellegi helistama saatma. Hea, kui saab ka külma hammustuse kohale. Haigla kaugus pole probleemiks isegi Naissaarel mitte - meil on tublid piirivalve lennusalga helikopterimehed, kellega saab peaaegu kõikjale ruttu kohale. Mis puutub vastumürki, siis meie rästiku puhul see ei ole sageli näidustatud - inimene paraneb ilma vastumürgita paremini (seerum on hobuse verest ja põhjustab paljudel tõsist allergiat), siiski on päris valus ja naha pind näeb esialgu suhteliselt lilla ja turses välja.
Mida teha herilase nõelamise järgselt, kui tekib äge allergiline reaktsioon (õhupuudus, paistetus jne) ja arstiabi on kaugel (näiteks metsas piknikul olles) ning kui kirjeldatud situatsioon peaks juhtuma lapsega?
Oluline on teada, kas olete allergiline - ka lapsel vaja see välja selgitada. Tõelise allergilise reaktsiooni katkestamiseks on vaja süstida vastavat ravimit, mida toodetakse pastapliiatsi kujulises valmis süstlas (meenutab diabeetikute insuliinisüstlaid). Sellise siis peaks perearstilt paluma ja kogu aeg hooajal kaasas kandma. Esmaabiks jää torkekohale ja mesilase korral uurima ega astel sisse ei jäänud - selle peaks välja võtma.Vähema reaktsiooni korral juua ja võib tarvitada käsimüügist saadavaid allergiaravimeid. Vajadusel küsi nõu perearstilt või häda korral 112.
Millega kaasaegne meditsiin haava puhastada soovitab? Rivanooli näiteks apteegid enam ei müü, selle asemel on mingid kõlavate nimedega pumppudelid tundmatu vahuga. Mida soovitate?
Desinfitseerimine on ju kogu mikromaailma hävitamine mingil pinnal.Seetõttu on vaja teada, milline on see keskkond mida "puhastada" soovitakse. Vastavate ainete hulk on suur: tugevatoimelised ained on halogeenid - jood ja kloor, samuti universaalne desinfektatnt on alkohol. Tuntud on ka erinevad värvained - brilliantroheline ja metüülsinine. Paljud taimed ja looduslikud ained omavad antiseptilist toimet: taruvaik, saiailill, kummel. Ka väärismetallid tõrjuvad haigustekitajad eemale. Värvitu ja valutu on vesinikülihapend. Kokkuvõttes - ehkki kaubanduses tõepoolest on palju erinevaid aineid (muide ka rivanooli oli apteegis), toimeained on siiski põhiliselt samad - on piiritusepõhised, jood ja kloor ning värvid. Kui jooditinktuuriga nt põletikulist vistrikku saab edukalt "kuivatada", siis väikesele jalgratturile, kes ratta pealt asfaldile kukkunud, sobib marrastuse töötlemiseks tavaline jahe vesi ja vesinikülihapend enne puhta sideme panemist. Kui autoapteegis on pudel alkoholipõhist desinfitseerimsainet ja teine kloorheksidiin või vesinik, peaks igaks elujuhtumiks abi olema.
Kas Tallinna lähiümbruses, nt Harku kandis elaval inimesel on samuti lootus kiiresti reageerivale kiirabile? On teil nt mingid reaalsed ajapiirid, kui ruttu loodate kaugemal elavate abivajajateni jõuda?
Muidugi tahaks raporteerida,et kus iganes Eestis te ka ei oleks - meie aitame. Tegelikkus on siiski see, et kiirabi planeeritakse piirkonna elanike arvu järgi - nii on nt kogu Hiiumaa peale üks kiirabi aga Lasnamäel kokku neli. Seetõttu ka mitte üksi kohalesõidu kiirus vaid ka füüsiline kiirabiauto puudumine (sõitis haiget Tallinnasse ära viima) võib aeglustada kiirabi kohale jõudmist. Siiski on õnneks täna kiirabietteõtted ühtses süsteemis ja kui naaberbrigaad on ära sõitnud, siis teine naaber tuleb tema piirkonda teenindama. Hiljutine analüüs näitas, et keskmine kiirabi väljakutsele saabumine – aastas vajab kiirabi veerand miljonit inimest - oli ca 13 minutit. Mõistagi on see keskmine.
Kas kiirabil mingi tööjaotus ka on? Nii et Falcki kiirabiautod sõidaks ainult narkomaanide juurde ja siis see tõeline kiirabi, punase ristiga, aitaks tavainimesi. Kuidas on raha jaotamisega, kas mõlemad saavad toetust Haigekassalt?
Riigis kokku on 90 kiirabirigaadi ja jagunevad nad kahte kategooriasse - kiirabibrigaadid, mille juhtivliige on eriettevalmistusega õde ja teised, kus juhtivaks tegelaseks on arst. Neid viimaseid on vähem. NSVLi ajal olid ka meil spetsbrigaadid: kardioloogiline, neuroloogiline, psühhiaatriline, reanimatoloogiline, pediaatriline jne kiirabi. Siiski täna arvatakse, et universaalne kiirabi on kõige efektiivsem ja kes tahakski elu aeg ainult narkomaane ja joodikuid turgutada:-) Siiski ei pea pelgama, et peale mõne nimetatud patsiendi abistamist kiirabi must või nakkusohtlik oleks - selleks meil oma kord ja juba enda kaitsmiseks peame sellest ka rangelt kinni.
Kuhu helistada, kui dipetšer kujutab ette, et tegelikult helistaja abi ei vaja. Kui abi on vaja kiirelt ja dispetšer keeldub korduvalt abi saatmast. Kes vastutab tagajärgede eest?
Üleriigiline hädaabisüsteem 112 on siseministeeriumi haldusalas töötav päästeameti struktuuriüksus. 112 töötavad dispetšerid saavad erialase väljaõppe, aga töötavad konkreetse protokolli ehk juhendi abil, mille küsimustele vastust saades selgubki kas ja millist konkreetset abi vajatakse ja kui kõrge ohuastmega sündmus on. Ühe tööna peab dispetšer ka riigi niigi vähest kiirabi ressurssi hoidma ja mujal lahendatavad probleemid (nt perearsti nõuanne või tervisekontroll) suunama vastava pädevusega asutustele. Seadus annab inimesele õiguse kutsuda kiirabi vaid eluohtliku terviserikke või trauma korral. Siiski on igas häirekeskuses (112) olemas ka valvepeadispetšer või-arst, kellele saate oma probleemi edastada.
Kuidas leevendada herilase nõelamise järgset intensiivset sügelust (tekib paari päeva möödudes ning on väljakannatamatu)?
Sageli on see putukamürgi suhtes allergiatunnus.Seda peaks siiski perearstiga arutama. Esmaabiks on jää, apteegi käsimüügis on erinevad paikselt tuimestavad ravimid (putukahammustuse järgselt kasutatavad lahused ja salvid - mentooli jm taoliste komponentidega). Kui aga sügelus on intensiivne ja lausa magada ei lase, siis peab suu kaudu ravimit võtma - siin arsti nõuanne vajalik.
Kas peale hüppeliigese väljaväänamist võib selle peal käia, olen kuulnud, et nihestuse korral tuleb käia, et jalg paiste ei läheks. Või tuleks kohe ära fikseerida ning külma peale panna?
Liigeste ehitus on keeruline ja traumad seal sageli esinevad. Meditsiinis kehtib alati põhimõte, et enne diagnoosi ja siis ravi. Seega jäseme trauma korral rakendame esmaabiks RICE printsiipi ehk jäsemele puhkus, lokaalne külm (jää), toestav (elastik) side ja jäse kehatüvest kõrgemal. Seejärel arsti juurde diagnoosi täpsustamiseks ja ravi määramiseks.
Kuidas peaks ennast hooldama kuumade ilmadega, kui on sügavveenilaiendid? Mõni ütleb, et kasta jalad tihti külma vette, mõni keelab. Kas määrida salvidega rohkem kui muidu? Või on veel mõni lihtne nõuanne, et jalad nii hirmsalt ei paistetaks? Talvel saab lisaks kasutada ravisukki, suvel jääb aga kõik nagu hooletusse.
Veenipõletiku kulg sõltub paljuski elureiimist - suvel on päev pikem ja inimene liikuvam, sageli erineb ka vee ja toidureiim ning ravimid ununevad.
Paari põhimõtet peaks järgima: kui kroonilise haiguse käigus on tekkinud oluline muutus, peab konsulteerima oma raviarstiga. Püsti seismise-käimise aeg peaks vahelduma lamamise või jalad üleval istumisega. Igapäevane ravi peaks sisaldama vere paksust reguleerivaid ja põletikku pärssivaid aineid. Kui need asjad meeles, ei peaks meie suvi sellele haigusele halvendavalt mõjuma.
Miks sääsed söövad mind lausa paiste ja kõrvalistujat ei puuduta? Mida oleks tark peale määrida,sest minul on sealt, kust sääsk hammustas, punane jälg ehk punn terve suve. Isegi mitu päeva hiljem hakkab mõni koht nii hirmsalt sügelema, et kratsi katki. Tavalised tõrjevahendid mind küll sääskede käest ei päästa. Kas vastab tõele vanarahva ütlus, et ju siis mul on magus veri?
Sääse poolt haava lastav aine on bioloogilislt aktiivne, millele inimese organism reageerib tõrjuvalt. Vahel on see reaktsioon ebaratsionaalselt äge ja "võitluse" käigus vabanevad rakkudest omakorda ained, mis muu seas kutsuvad esile sügeluse, turse, punetuse. Kui paikselt määritavad lokaalsed tuimestid nagu mentool jm ei aita (need on apteegis käsimüügis), siis peab perearstil paluma määrata ravim.
Mida teha, kui võõras koer hammustab? Kas tohterdada haava ise või peab siiski igaks juhuks arstile näitama marutaudi vms hirmus?
Hammustushaava esmaabi on (seebi) veega puhtaks pesemine ja puhta sidemega sidumine ning jää haava kohale. Hammustushaava osas peaks arstiga nõu pidama, sest sageli on nad rebitud servadega ja vajavad pisut "silumist", samuti on looma (nagu ka inimese) suu suhteliselt must infektsiooni mõttes. Vahel ka ohtliku haiguse kandja (teetanus, marutaud).Väga tähtis on teada, kas hammustanud koer oli omanikuga ja vaktsineeritud või mitte.
70-80ndatel diagnoositi ikka grippi, angiini, bronhiiti, mumpsi jne, mida siis raviti vähemalt nädal või kaks..Nüüd arstilt muud ei kuule kui viiruslik nakkushaigus, jooge sooja ja puhake. Kas viirused on kuju muutnud või ei tuntud neid sel ajal ära ja öeldi et gripp ja kogu lugu või ei tunta praegu haigust ära ja minnakse lihtsama vastupanu teed ja öeldakse, et viiruslik nakkushaigus ja polegi midagi ravida?
Perearstid ka ei taha eriti koduvisiite teha ja nii kohtuvad haiged ja tervemad patsiendid vastuvõtu ootetoas ja vahetavad haigusi. Perearst ei peagi enam 37,5 palavikuks ja kutsub keskusesse vastuvõtule. Üks lastearst ütles, et ega see 38,5 midagi suur palavik pole, Ameerikas minnakse küll sellise palavikuga polikliinikusse või haiglasse omal käel, mitte ei oodata perearsti koduvisiiti. Meie olevat veneajast siin ära hellitatud. Kas Eesti meditsiin on ka selles suunas liikumas või on lihtsalt minul sellised arstid juhtunud?
Küsimuses kaks osa:
Viirused ei ole elus, vaid nad on nagu programmijupid, mis sattudes elusorganismi rakkude tuuma, programmeerivad need tootma uusi viirusi. Rakk sureb. Organism hakkab vigaste rakkude vastu võitlema ja nii on meil palavik, limaskesta turse ja limaerituse suurenemine (köha, nohu), lööve või muu tunnus. Haigus on siis kas trahheiit või bronhiit või mumps või HIV. Viiruste vastu ei osata veel võidelda. Püsiva struktuuriga viiruste vastu saab vaktsineerida (hepatiit), teiste puhul aga saab ainult organismi aidata ise nende vastu võidelda ehk tõsta immuniteeti - see ongi see arsti soovitus puhata, juua teed, küüslauku, mett ja vajadusel peavalurohtu. Kõikide ravi on peaaegu sarnane. Teine asi on bakteritega - need on elusad ja neid saab ravimitega hävitada (antibiootikud).Vaja vaid teada, kus koes bakterid on ja millise rohu suhtes tundlikud.
Mis puutub arsti koju kutsumisse, siis üks perearst jõuab oma kontoris vastu võtta kordades rohkem haigeid, kui nende juurde koju sõita. Selles ka põhjus, miks peab ise arsti juurde minema. Palavik ei ole vastunäidustus arsti juurde minemiseks.
Palju on räägitud sellest, et kiirabi teeb perearsti tööd? Kas situatsioon on aastatega muutunud? Kui jah, kas siis paremuse suunas? Kas tuleb tihti ette, et perearst kutsub kiirabi koduvisiidil olles või perearstikeskusesse? Kui põhjendatud on keskeltäbi need kutsed?
Kiirabi tõesti oli tervshoiureformi algaastatel omalaadne puhver, mis silus kitsaskohti. Päriselt siiani ei saa ütelda, et kõik meie patsiendid vajavad kiirabi. Kui perearst kutsub kiirabi oma kabinetti haige juurde, pole sellest midagi hullu - kiirabi käib ka haiglas abiks - oleme ju erakorralise meditsiini osa. Segavad on sotsiaalsed väljakutse põhjused (alkoholijoobes inimene tänaval maas) ja raskelt muutuvad käitumusharjumused (patsient kutsub kiirabi, et võrrelda oma vererõhumõõturi näitu kiirabi omaga). See kulutab personali motivatsiooni. Aga kui meid vajatakse asja pärast, siis kuhu iganes:-)
Kas suvel ja eriti kuumadega ilmadega on soovitav ja lubatud saunas kõvasti leili visata ja vihelda või peaks siiski tagasi hoidma?
Sauna üks efekt ongi temperatuuri kõikumine ja sellele tekkiv organismi reaktsioon. See kas õues on +10 või +25 pole oluline, kui lavalt tulles on võimalik ennast jahutada - jahe vesi nt. Enesetunne siiski kõige tähtsam, kui saunast tulles on tuju parem, kui sinna minnes (ilma õlleta), siis on kõik korras.
Kui suurt ohtu kujutavad meile tänapäeval UVA/UVB-kiired (kui reaalne on üldse haigestumine nahavähki) ning mida peab silmas pidama päikesekreemi kasutamisel?
Inimese nahk vajab teatavat aega, et endasse pigmenti (melaniini) toota. Kui nüüd lennuk viib meid mõne tunniga teise kliimavöötmesse, kus päike seniidis, siis ei ole meie nahk valmis kaitset pakkuma ja saame kannatada. Lisaks lokaalsele naha põletusele võivad mõned pigmenti tootvad rakud (melanotsüüdid) saada sellise vapustuse, et hakkavad kontrollimatult paljunema ehk areneb nahavähk. Siin sõltub palju inimese geneetilisest soodumusest, nahatüübist ja veel mõnest asjast, mida täpselt veel ei teata. Igal juhul kehtib reegel, et haiguse profülaktika on tuhandeid (siin isegi miljoneid) kordi odavam ja leebem kui haiguse ravi.
Protektorid murravad päikese kiiri ja kiirgus ei taba nahka. Oluline on mäletada, et kreemid ja geelid tulevad vees olles suures osas maha - nii peaks neid ikka ja uuesti panema. Milline konkreetne faktor, see sõltub paljudest asjaoludest ("all olev” päevitus, naha tüüp, aastaeg ja asukoht jne). Sellist nõu saab spetsialistilt.
Miks peaks olema nii vesinik kui piirutus käe pärast, kas üks neist sobib enam pindmistele- ja teine sügavamatele haavadele?
Alkohol on sobiv täiskasvanule erinevate vigastuste raviks: põrutused, marrastused, pinnu või puugi eemaldamise järel, villid jms.
Kui peres on lapsed, siis siia piiritus alati ei sobi ja vaja on leebemaid vahendeid nagu vesinik. Samuti on sellega hea haavale kleepunud sidet lahti leotada. Vesinikul on kõrvalväärtus ka plekieemaldajana:-) P.S: alkoholil põhinevad desinfitseerimisvahendid ei sobi suu kaudu kasutamiseks – see on piiritusesegu, mis sisaldab etanoolile lisaks ka kõrgemaid alkohole.
