Kokku lepitud ajavahemikul jõudis Villu Reiljan vastata circa pooltele lugejate küsimustele. 

Teie partner poliitikas on paistnud silma juriidiliselt korrektsete tehingutega, mis paraku pole olnud vastuvõetavad enamusele rahvast. Millised kriteeriumid JOKK tehingute puhul on need, millest teie üle ei lähe?

Mulle põhimõtteliselt ei meeldi tehingud, mille puhul ainsaks põhjenduseks on see, et juriidiliselt on kõik korrektne. Avalikkuse hinnanguid ei saa eirata.

Palun Teie seisukohta seoses Rahvaliidu lähedase koostööpartneri Keskerakonna juhtfiguuri hr Edgar Savisaare majaostuga Keila-Joal. Kas Teie hinnangul oli selles tehingus korruptsiooni hõngu või pole avalikkuse ja ajakirjanduse huvi nimetatud teemal õigustatud?
Mul ei ole selles küsimuses midagi põhimõtteliselt uut lisada peaminister Andrus Ansipi seisukohtadele. Lõppkokkuvõttes on selge, et see odav maja läheb Edgar Savisaarele väga kalliks.

Kunagi kaotasite Eestist metsavahtide institutsiooni ja põhjendasite seda ETV uudistes sellega, et kusagil mujal Euroopas ei teata sellist ametit kui metsavaht.
Kas olete huvi tundnud kui palju Eesti sellest võitis (kokkuhoitud kulud) ja palju kaotas (paari aasta tagune mõõdutundetu metsavarguste laine)?
Palun võimalusel konkreetseid numbreid.
Kui Teil mingil põhjusel pole võimalik numbreid välja tuua, siis palun põhjendage ka seda.
Keskkonnaministeerium ega mina ministrina ei ole kunagi metsavahtide institutsiooni kaotanud. Seda tegi Metsaamet koostöös metskondadega. Isiklikult pooldasin paari-kolme metsavahi jätmist igasse metskonda. Toonane Metsaameti peadirektor Andres Talijärv ja reformikava vedaja Andres Onemar olid märksa radikaalsemad. Kuna riigimetsades on metsavalve probleemi lahendatud ja röövraided miinimumini viidud, on täna küsimus rohkem põlise tsaariaegse ameti kaotuses kui metsavalve nõrgenemises. Tegelikult olid ju metsavahid lõpp-perioodil kvalifitseeritud raie- ja metsatöölised. Praegu on riigimets meie rahva ühine rikkus ja koos peame silmad lahti hoidma, et kurikaelad sellele kahju ei teeks.
Metsavargused on viimastel aastatel vähenenud kordades, mite lihtsalt mõne protsendi võrra. Metsale tehtud kahju, mis 2003. aastal oli üle 100 miljoni krooni aastas, on langenud paarikümnele miljonile kroonile.

Kuidas oli võimalik,et 25 vallas kaotasite kontrolli häälte üle. Kui Riigikogus oleksid kõik hääletussedelid välja võtnud, oleks presidendiks I voorus valitud pr Ergma,aga Te koos Savisaarega suutsite olukorda kontrollida.
Need vallad on märk sellest, et Ilvese pooldajad suutsid paljudes kohtades volikogude liikmeid väga edukalt mõjutada ning Arnold Rüütlit pooldavad valijamehed jäid valimata. Ju oli Ilvese meeskonna selgitustöö viljakam.

Kui Reiljan-poliitik hakkab kustuma, siis millised on need liistud, mille juurde veel oleks võimalik jääda?
Enne poliitikasse tulekut olin 20 aastat seotud metsandusega, nii et tööpuuduse üle ei ole pidanud kurtma enne poliitikasse tulekut ega pea muretsema ka pärast poliitikast lahkumist.

Kas tõesti Janno Reiljan sõimas pärast presidendivalimisi kedagi isamaaliseks pasaks, idiootideks, värdjateks? Või pole Te sellega kursis?
Pärast presidendivalimisi ei ole Janno Reiljan kedagi sõimanud. See kuulujutt võib olla seotud ühe kunagise "Foorumi" saatega, milles Helir-Valdor Seeder vihjas, nagu saaks Tartu Ülikooli välismajandusprofessor Janno Reiljan teadusuuringuteks raha tänu poliitilistele sidemetele, mitte teaduslikule kompetentsile. See on teadlasele ränk solvang ning Janno Reiljan nimetas Seederit tõesti isamaaliitlikuks lurjuseks. Janno on oma sõnade pärast avalikult vabandanud.

Mis te arvate, kas koos Keskerakonnaga presidendivalmiste ajal tehtud tsirkus tõstab või vähendab teie erakonda toetavate isikute hulka? Pean silmas Riigikogu valmistel valmiskeelu kehtestamist oma mitteusaldatavatele liikmetele ehk kõigile liikmetele.
Hääletamisest loobumise otsustasid fraktsiooniliikmed ühiselt, sest soovisid pääseda vastaspoole ränga surve alt. Selle otsuse mõju erakonna toetusele näitavad valimised.

Mis te arvate, miks paljud eestlased peavad just Teid üheks Eesti ebaausaimaks poliitikuks? Tekitab selline suhtumine Teis mingeid tundeid?
Mulle meeldib palju rohkem see, et eestlased on andnud valimistel mulle kolm isikumandaati. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist on selline toetus ette näidata ainult Siim Kallasel ja Edgar Savisaarel. Loomulikult ei ole ma aga nii vilets mees, et mul üldse vaenlasi ei oleks.

Tean sind isiklikult ja pidasin isegi lugu, aga presidendikampaania ajal tehtu ja öeldu tõttu minetasid selle. Kuidas on võimalik, et ühele maamehele hakkab võim nii pähe, et teistel on tema pärast piinlik ? Kui Ilves ei olnud vastuvõetav, kas siis tark ja eestimeelne mees toetab Rüütlit mõistuse kaotuse hinnaga, kas siis tõesti ei saanud aru, et Rüütel on vana tippkommunist, ilma visioonideta ja muidu ka vana ?
Poliitikas on vanus ja elukogemus voorused, mitte takistus. Valimiste eelsed debatid näitasid ka kõigile vastastele, et Arnold Rüütel on väga heas vormis ja orienteerub Eesti poliitikas ning maailma asjades suurepäraselt.

Teie partner Keskerakond soovib sulgeda maagümnaasiumid. See aga halvendaks järsult ka tulevaste põhikoolide olukorda, sest paljud õpetajad jääksid tööta ja lahkuksid üldse maalt. Kas kavatsete olukorraga leppida või teete midagi maagümnaasiumide säilimiseks?
Tegemist on kuulujutuga, maakoole suletakse vaid siis, kui maal lapsi enam ei ole. Rahvaliit on valitsuses töötanud selle nimel, et Eesti regionaalne areng oleks ühtlasem ning asustus, koolid ja töökohad säiliksid ka keskustest kaugemal.

Kuidas tunneb ära Rahvaliidu toetaja?
Tubli eesti inimene külas, alevis või linnas, kellele on olulised eestluse elujõud ning eesti keele ja kultuuri säilimine. Seejuures on oluline, et ta väärtustaks alati inimest rahast rohkem.

Kas Teile on omane asjade seisu mitte meeldimise korral hapu maitse suus, viril nägu peas teha ,,logistlisi" vigu ja astuda jumala pärast mitte arukalt ja loogiliselt õiges suunas? Juhtub seda tihti? Olete Te "nelja tuule poole" tormates suur või väike inimene?
See küsimus langeb samasse kategooriasse Karlssoni küsimusega Majasokule. Ma ei torma nelja tuule poole.

Mis on Teie poliitilise tegutsemise ajendeiks: kuulsus-/võimujanu, paratamatus (kedagi teist justkui ei paista parteijuhiks kõlbama), aated ja Eesti elu edendamise tarve?
Kes on Teie poliitiline eeskuju? kõige vastumeelsem tegelane poliitikataevas?
Kas poliitik (Eestis) annab endale alati selgelt aru, mida ta suust välja ajab? Kes on Teie arvates kõige suurem hämaja?

Kahtlemata missioon, et eestluse elujõud säiliks ning riigi arendamisel nähtaks Tallinnast ja selle lähivaldadest kaugemale.
Poliitilise eeskujuna olen ikka nimetanud Winston Churchilli. Vastaseid ei ole ma otsinud ei poliitikas ega elus.
Suurem osa poliitikuid teab enamati ikka, mida ja miks räägib. Suurima hämaja koha peale on enne valimisi alati nii tihe rebimine, et raske on kedagi esile tõsta.

Maanteede äärsed alad on talve tulekul jälle nähtavalt prahti täis. Nende koristamiseks (ja ka metsade) on kasutatud koolilapsi.
1.Küsimus: kas suurte prügikonteinerite teede äärde seadmine ja nende tühjendamine on riigile ülejõukäiv või on Eesti looduse reostamine iseendastmõistetav?
2.Küsimus: kas lähtuvalt esimese küsimuse mõttest prahi panemise kohtade võimaldamine on riigile ideeliselt kasulik või ei ole - alustab riik kui selline ja kodanik loodetavasti tuleb initsiatiivile järele?
Keskkonnaministeerium on keskkonnapoliitika kujunda ning valitsuse vahendusel parlamendile ettepanekute tegija. Olmejäätmetega tegelemine on iga majapidamise, ettevõtte ja omavalitsuse küsimus. Riik korraldab ohtlike jäätmetega seonduvat.
Kindlasti ei tohi Eesti looduse reostamine olla iseenesestmõistetav. Kahjuks ei kuku rämps meie loodusesse taevast, vaid selle viivad sinna inimesed. Seetõttu on teavitamine, koolitamine ja kasvatamine üliolulised.
Minu meelest ei peaks suurte maanteede äärtest kujunema prügi mahapanemise kohad. Selleks on muid ja palju mõistlikumaid võimalusi, enamikus valdades on võimalik sorteeritud olmeprügi ära panna.

Tagasi vaadates Hr Rüütli ametiajale, siis millised saavutused võiksite tema nimele kirjutada? Ma ei mõtle siis abstraktseid ja kaudseid hinnanguid, et "toetas Euroopa Liitu, või osales passiivselt milleski, mida teised valmis tegid - ma mõtlen konkreetselt näiteid, milliseid algatusi ta ühiskonnas tegi, milliseid diskussioone alustas ja mida need head kaasa tõid?
Näiteks Ühiskondliku Leppe protsessi käivitamine, see on andnud suure panuse kodanikuühiskonna arengusse. Kahjuks on mitu erakonda seda protsessi pidurdanud ja pole mõistnud ühiskonnas kokkulepete saavutamise olulisust.

Miks Teie koos Edgar Savisaarega soovisite Arnold Rüütli jätkamist presidendina, kui mitmete uuringute tulemused näitasid, et rahvas (70%) ei soovi Rüütli jätkamist?
Arnold Rüütli presidentuurile hinnangute saamiseks korraldati sotsioloogiline uuring, mis näitas, et inimesed andsid tema tegevusele presidendina väga kõrge hinnangu. Teda hinnati kui inimest väärtustavat presidenti, tasakaalu hoidjat, keele ja kultuuri kaitsjat ning elujõu ja tervislike eluviiside väärtustajat.
Rahvaliit tunnistab, et laimule üles ehitatud meediakampaaniaga suudeti Arnold Rüütli populaarsust tublisti vähendada. Samas on Rahvaliit kindlalt vastu sellele, et Eestit üritatakse suunata ühe kandidaadiga valimistele. 162 häält näitasid, et maal on Arnold Rüütlisse uskujad endiselt olemas.

Hr Reiljan, tsiteerin teie parteikaaslast Uudeleppa Rüütli valimiste kaotuste põhjuste kohta: "Samas andis parteide liigne enesekindlus tagasilöögi: Rüütel sai valimiskogus 162 häält, võidust jäi puudu 11. Need hääled jäid suures osas erakondade lohakuse, hooletuse ja vähese koostöö taha. On veel 25 valda ja linna, kus volikogus on häälteenamus Rahvaliidul, Keskerakonnal või neil erakondadel kahe peale kokku. 162+25=187, kuhjaga üle vajaliku määra.
Hääli läks kaduma ka sellepärast, et Arnold Rüütli toetajad ei arvestanud vastaspoole massiivse meediakampaania ning paljude inimeste omaalgatuslike väljaastumistega. Tegemist ei olnud ju otsevalimistega, mistõttu alahinnati tublisti vajadust masse mobiliseerida."

Kas teie oskate hinnangut anda masside mobiliseerimise mõistele ning sellele, et kuidas erakondade suurem koostöö ja väiksem lohakus oleks Rüütlile hääli juurde toonud? Kas oleksite kellelegi midagi lubanud või Ilvest mustanud?
Kas te ei nõustu, et Ilvese suurem meediatähelepanu oli tingitud sellest, et Rüütlit saab juba igaüks hinnata möödunud 5a põhjal, ent Ilvese vaated vajavadki põhjalikumat tutvustamist?

Masside mobiliseerimine on näiteks see, kui Toomas Hendrik Ilvese meeskonna üks võtmeisik Hannes Rumm korraldab "laulva revolutsiooni" omaaegse laulva revolutsiooni ühe võtmetegelase Arnold Rüütli vastu. Meie ei algatanud Toomas Hendrik Ilvese vastu näiteks allkirjade kogumist, kuigi 2001. aastal andis 163 000 inimest allkirja Eesti Raudtee ja Narva elektrijaamade erastamise vastu, Ilves oli selle tehingu juures kesksel kohal.
Loomulikult vajavad Ilvese vaated tutvustamist, kuid seda ju ei tehtud. Selle asemel võrreldi Arnold Rüütlit Snaige külmkapi ja Duracelli jänesega ning sokutati talle kaela väljamõeldud sohipoega.

Varsti on tulekul uued valimised. Alati on nimekijdes isikud, kes pannakse nimekirja vaid häälte kogumise eesmärgil. Kas neile makstakse kandideerimise eest( palju) ? Hoolimata sellest, et erinevalt nimekirja eesotsas olijatest, on saanud nad rahva mandaadi loobuvad nad oma kohast. Miks on neil keelatud osalemine riigikogu töös?
Rahvaliit ei ole kedagi nimekirja häältepüüdjaks meelitanud. Kõik, kes on meie nimekirjas parlamenti valitud, on sellele tööle ka läinud.

Te õnnitlesite mingeid persoone nende panuse eest Narva vabastamisse. Hiljuti oli Tallinna vabastamise aastapäev ja "toimus" ka kogu Eesti vabastamine. Mõõdub ka 50 aastat Ungari vabastamisest nende samade persoonide poolt. Kuidas KERA ja ka Teie isiklikult tähistate neid sündmuseid. Miks Te arvate , et venelased, mitte sovetid, on nii lollid, et valivad teie süguseid kameeleone.  Miks Teie isiklikult ja kedagi ka KERA-dest polnud Sinimägedes mälestus üritusel?
Te eksite, ma ei ole kedagi ühegi mainitud sündmuse puhul õnnitlenud.

Ministeeriumi töötajad on lubanud kirjalikult, et teevad kõik et seaduslikult keelustada elektrikalapüügiagregaadi valmistamine, omamine ja edasiandmine ning müük, nagu see on lätis. Poolteist aastat on möödunud, ja ei mingit reaksiooni. Olukord kalakaitsega sisevetel on katastroofiline, eriti mis puudutab röövpüüki elektriagregaatidega. See on jõudnud juba ka välismaa ajakirjade veergudele (näit. Fiskevatten nr. 3, 2006) Kuidas kommenteerite?
Elektriga kalapüügivahendi valmistamise, omamise, ladustamise, võõrandamise ja transportimise keelustamisega seoses on keskkonnaministeerium esitanud kalapüügiseaduse muutmiseks eelnõu, mis on praeguseks Riigikogus läbinud esimese lugemise ja eeldatavalt läheb teisele lugemisele veel oktoobris. Elektrilise püügivahendi kasutamine on keelatud ka praeguse kalapüügiseaduse kohaselt.

Kuidas hindate kohtuotsust, milles võitsite Postimeest. Kas see näitab meie ajakirjanduse küündimatust? Kuidas kommenteerite kohtuotsuses sisalduvat mõtet, et kuna kõik lehed valetasid, siis pole kahju suurust määratleda?
See kohtuotsus näitab, et poliitikute süüdistamise tuhinas unustab osa Eesti ajakirjandusest vahel kontrollida, kas nad süüdistavad õiget inimest ja õige asja eest. Ma loodan, et Postimehel on piisavalt mehisust kohtuotsuse vastuvaidlematuks täitmiseks.

Kuidas hindate ministriametis oleku ajal oma avaldatud mõtet erakonna esimehe kohalt tagasiastumisest selle (tagasiastumise) Teiepoolsete põhjenduste valguses?  Kas Teie ministriks oleku ajal Teie erakonna esimehe post on pelgalt nominaalne, eeldusel et ministri pühendumus tööle riigimehelikkuse mõistes on ideaalis "sajaprotsendiline"?
Pärast kuus aastat kestnud tööd peaks iga inimene mõtlema, et kas ei oleks vaja muutusi. Loomulikult peab seda küsimust arutama erakonna juhatuse, volikogu ja kongressiga. Ministri ja erakonna esimehe amet ei ole vastastikku välistavad. Võrdluseks, ma olen üheaegselt oma naisele mees ja tütardele isa, üks roll ei sega teist.

Miks määrib Rahvaliit oma head mainet kahtlase väärtusega koostöölepingutega Keskerakonnaga?
Rahvaliidu ja Keskerakonna koostöölepe on sõlmitud Eesti riigi ja rahva pikaajalisi huve silmas pidades, need on toodud lepingu sissejuhatavas osas. Inimese senisest suurem väärtustamine on Eesti iga elaniku huvides.

Palju peaks Teile maksma, et te loobuksite sellest mida te praegu teete? (mõtestatud tegevuseks seda nimetada ei saa)
Mul on kahju, et te inimeste küsimustele vastamist nii madalalt hindate. Loodetavastu EPL Online´i teised lugejad väärtustavad võimalust oma küsimustele vastused saada kõrgemalt.

Kuidas kommenteerite Panga Panga (Mustjala panga) juhtumit? Tegu on väga aeglaselt tastuva maastikuga pinnasega ning imelise vaatamisväärsusega, kuid vaatamata sellele anti luba ehituse jätkamiseks ning seeläbi ka suuremaks pinnase ekspluatatsiooniks. Mis on otsuse tulemust kujundanud loogika?
Panga Panga ehitustegevusega seonduva otsustamiseks viidi läbi keskkonnamõjude hindamine, kus analüüsiti kolme varianti. Kõige viletsamaks peeti varianti, kus ei tehta midagi. See oleks tähendanud, et nii nagu panka praegu reostati, reostatakse seda ka edaspidi. Arendaja pakutud plaane kärbiti oluliselt ja vald on väljastanud ehitusloa.

Kas Te nimetatte ennast ausaks poliitikuks? Aga kas Te seda ka olete? Olen kuulnud (nn kindlatest allikatest), et kui keegi julgeb Teie nägemusele vastu vaielda (olgugi,et tal oleks õigus), siis Teie poolne käitumine, mis sellele järgneb on midagi muud kui aus, riigimehelik, ministrilik. Te minevat oma suure egoga  ja kättemaksu himus väidetavalt isiklikuks ja seadusega vastuollu!? Kas oleks tulevikus võimalik, et teie käitumine oleks ministrile kohane ja aus?
Ma olen alati valmis head nõu kuulama ning kätte pole kellelegi maksnud. Poliitiku töös ei saa minna isiklikuks, arutelud peavad jääma seiskohtade ja konkreetsete tegude plusside ja miinuste vaagimiseks. Platsipuhastajad ja kättemaksjad Eesti poliitikas teistes erakondades, näiteks on juba lahti lastud see noormees, kes tõi Viljandimaa noored Arnold Rüütlit toetavale meeleavaldusele.

Kuna teatud kontingent on omistanud sm Arnold Rüütlile vabadusvõitleja aupaiste, siis kas tooksite kolm fakti selle kinnituseks, mis leidsid aset enne 1987. aastat.
Alati võib küsida üht, kolme, viit või seitset fakti, kuid tema teened Eesti iseseisvuse taastamisel on vaieldamatud. Eesti maaelu, põllumajandust ja eestlust hoidis ta ka okupatsiooni ajal.

Milles näete põhjust, et mõned inimesed tikuvad Organisatsioonidesse? Näiteks mingiks parteilaseks, kommunistiks, kristlaseks või siis vabamüürlaseks. Kas soovist teha midagi kasulikku üldsusele või hoopiski iseendale ja oma Organisatsioonile? Kas ametnike korruptsioon ja ühtede eelistamine teiste ees pole mitte seotud nende samade organisatsioonilis-isiklike huvide alatu realiseerimisega? Kas peaksite õigeks, et toimuksid parteide valimiste asemel (delegeeritud) isikuvalimised või siis ikkagi sunnitud maffialised parteivalimised? Mida saaks reaalset teha parteidest vaba üksikisik selleks, et sotsiaalne elukeskkond muutuks õiglasemaks? Küsimusi nagu palju, kuid mõte ikka see üks: Isiksus versus ühiskond.
Tegemist on iidse vastuoluga üksikisiku ja organisatsiooni vahel. Riigi eesmärk ongi leida tasakaal, kus nii üksiku inimese kui avalikkuse huvid oleks võimalikult hästi esindatud. Rahvaliidu eesmärk on nihutada Eestis tasakaalupunkt inimesele lähemale ja rahahuvidest kaugemale.

Küsimused: 1) Eesti Ekspress kirjutas, et olete mõelnud loobuda Rahvaliidu esimehe kohast, et nö. veidi sisekaemusega tegeleda. Kui see mõte realiseeruks, siis keda näeksite kõige meelsamini oma järglasena Rahvaliitu juhtimas.
2) Kuidas näete Eesti poliitilise maastiku edasist arengut - kas lähiajal tuleb veel parteide ühinemisi?
3) Kas teie noorema venna Janno Reiljani vahel ehk veidi vürtsikad ja emotsionaalsed väljaütlemised on teil omavahel ka jutuks tulnud?
4) Millega tegeleksite meelsasti, kui vaba aega oleks rohkem?
5) Mida tegi T.H. Ilvese kampaaniameeskond paremini kui teie. Või mida tegite teie kehvemini?
1. Kui ma Rahvaliidu esimehe kohalt tagasi astun, siis otsustab uue esimehe erakonna kongress. Meil ei ole tegemist päritava kohaga, kus lahkuja endale ise mantlipärija määrab.
2. See on võimalik. Nõrga struktuuri ja väikse liikmeskonnaga erakondadel on keeruline areneda, mistõttu näiteks sotsid peavad varem või hiljem tuge otsima.
3. Janno on minu vanem vend. Ikka on jutuks olnud.
4. Senisest enam käiks looduses, vaataks maailma, kuulaks muusikat ja loeks raamatuid.
5. Rahvaliit analüüsib veel valimiskampaania ajal toimunut.


------------------------------------------


Villu Reiljan on alates 2001. aastast erakonna Eestimaa Rahvaliit esimees ning 2003. aastast keskonnaminister. Aastatel 1999-2001 oli ta riigikogus Rahvaliidu fraktsiooni esimees. Reiljan töötas keskkonnaministrina ka aastatel 1995-1999.

Villu Reiljan on abielus ja kahe täiskasvanud tütre isa.

Eesti jahimeeste seltsi liikmena on üks ministri meelishobisid jahindus ja selle kõrval ka kalandus.