Pentus: 2011 oli lahenduste leidmise aasta
"Kaks neist olid seotud kaevandamisega, mis on juba olemuslikult suure keskkonnamõjuga ning seetõttu vastuoluline valdkond. Pikalt küttis kirgi
võimalik kaevanduse avamine Nabala piirkonna ja Tuhala nõiakaevu läheduses. Kuna samale alale on tehtud ettepanek ka kaitseala moodustamiseks, peatasime kõik kaevandamisega seotud toimingud. Võib olla täiesti kindel, et kaitse alla olevat Tuhala nõiakaevu kahjustada võivat kaevandamist ei lubata," ütles Keit Pentus.
Aasta teisel poolel kerkis kaevandamistemaatika taas tulipunkti seoses erasektorist tulnud sooviga uurida Virumaal fosforiidikaevandamise võimalusi. "Me ei lasknud paisuda kohalikke inimesi muretsema pannud teemat uueks fosforiidisõjaks. Minu seisukoht on selles küsimuses olnud algusest peale selge - fosforiidi kaevandamine ei ole Eestis selle keskkonnaohtlikkuse tõttu võimalik. Fosforiit ei kuulu Eestis kaevandatavate maavarade hulka ja seda pole plaanis muuta."
Pikalt vindunud ja lahenduse leidnud teemadest tõi minister esile eurorahade väljamaksete järsu suurenemise. "2011. aastal oli keskkonna valdkonna eurorahade väljamaksete osas rekordaasta, kokku maksime välja 112 miljonit eurot, millest suuremad summad mõeldud veesüsteemide ja jäätmemajanduse korrastamiseks."
"Lisaks eurorahale suutsime tänu edukatele CO2 kvooditehingutele tuua keskkonnavaldkonda kokku 360 miljonit eurot lisaraha. Selle raha eest soetatud esimesed kaasaegsed bussid ja elektriautod on juba Eestis ringi sõitmas, aga suuremad investeeringud on veel tulemas - uued trammid Tallinna 4. liinile, tuuleparkide rajamine, soojatrasside soojustamine... Kõigil neil tegevustel on positiivne mõju nii meie keskkonnale kui ka inimeste rahakotile," rääkis keskkonnaminister.
Aasta lõpus õnnestus Keskkonnaministeeriumil edukalt lõpule viia ka juba viis aastat kestnud vaidlus Euroopa Komisjoniga Eesti riikliku kasvuhoonegaaside jaotuskava üle. Detsembris kinnitas komisjon Eesti jaotuskava täpselt sellisel kujul, nagu see septembris keskkonnaministeeriumi poolt esitati. "Nüüd on Eesti ettevõtjatel selgus, kui palju heitkoguseid nad õhku paisata võivad. See kindlus võimaldab ettevõtetel paremini oma tegevust planeerida ning on oluline meile kõigile - nagu näitas Eesti Energia otsus pärast jaotuskava osas selguse saabumist oma hinnatõusutaotlused tagasi võtta," ütles Keit Pentus.
