Põllumajandustoetused jäävad alla teiste EL-i riikide keskmise
Eesti põllumehed on veendumusel, et iseseisva riigi üheks julgeolekugarantiiks on omamaine põllumajandus. Selle roll on toota kvaliteetset toitu ja varustada toiduga eesti rahvast piisavas mahus nii rahu ajal kui ka kriisioludes, teatas põllumeeste keskliit.
Eesti põllumeeste keskliidu asepresident Jaan Sõrra on kindel, et veel aastakümneteks kavandatavad ebavõrdsed toetustasemed seda aga teha ei võimalda. „Kolme Balti riigi põllumehed ja valitsused peavad koos ebavõrdsuse vastu juba eos võitlema ja omale liitlasi leidma“, ütles Sõrra.
Komisjon on kavandatud küll otsetoetuste tõusu 90 protsendini ELi keskmisest tasemest, kuid seda alles aastaks 2028. See suurendaks Eesti põllumajandustooja otsetoetuste taset küll 30 protsenti, kuid jääb siiski aastateks kaugele maha ELi keskmisest.
Nõus pakutuga ei ole ka teiste Balti riikide põllumehed ja valitsused, sest see minimaalne tõus jätab kolme Balti riigi tootjad ikkagi toetusesaajate nimekirja lõppu. Otsetoetuste ebavõrdsus moonutab ELi ühist siseturgu ja on vastuolus ühenduse liikmesmaade võrdsuse ja solidaarsuse põhimõttega.
Kui toetused jäävad ELi poolt planeeritud tasemele, võib see viia Eesti põllumajandusettevõtete veelgi kiiremale vähenemisele, mis on niigi olnud tempokas – näiteks aastatel 2005–2010 on põllumajandustootjate arv vähenenud 8000 ehk 29 protsendi võrra.
Lisaks ebavõrdsetele otsetoetustele on Eestit ähvardamas oht, et uuel perioodil kärbitakse ka maaelu arengu eelarvet. Euroopa Komisjoni poolt välja pakutud erinevate skeemide kohaselt väheneks Eesti maaelupoliitika eelarve uuel perioodil 25–40 protsenti. Suures osas ELi poolt rahastatavad Eesti maaelu arengukava toetused võimaldavad tootjail investeerida tehnikasse ja uutesse tehnoloogiatesse, samuti arendada teadus- ja arendustegevust, sealhulgas ka tõu- ja sordiaretust ning loomade heaolu ja toiduohutust.
