„Meie andmetel ei võtnud Jaan Manitski Kaasiku juttu, et ametnikele tuleb pistist anda, tõsiselt ja mingit raha pistise andmiseks Manitski Kaasikule seetõttu ka ei andnud,“ sõnas Väling.

„Olid viited, et on toime pandamas kelmust või korruptsioonikuritegu, ent jälitusandmed on üks asi, aga teine asi on see, kas need ka kinnituse leiavad ja kas nende pinnalt hakata kahtlustust tegema, siis selleni asi ei jõudnud.“

Välingu sõnul rääkis Kaasik küll rahasummadest Manitskile, kuid ärimees ei laskunud sellisele tasemele, et pakutuga kaasa minna.

„Ta ei hakanud üldse rääkimagi korruptiivsest käitumisest ja üle kantud summad olid lõpuks ikkagi otseselt töölepinguga ette nähtud summad, sest ega Kaasik ei töötanud tasuta,“ sõnas Väling. „Kui nüüd tagasi minna Õispuu juhtumi juurde, siis tegutses Kaasik üksinda.“

Lisaks kannustas Kaasikut tõsiselt kiirustama detailplaneeringu venivat arengut lootus Manitskilt eduka töö eest lubatud rohkem raha saada ja heas valguses paista. See tuli välja ka Kaasikute omavahelises kõneluses.

„Olukord jäi venima objektiivsetel kaalutlustel ja see ei rahuldanud Manitskit,“ lisas Väling. „Igal juhul Manitski on maksnud ainult tööraha ja mitte midagi enamat, ta pole olnud nõus selliste teemadega.“

Ka hilisem laenuandmine toimus lõppkokkuvõttes Kaasiku isikliku raha eest ning Manitski poolt arvete alusel makstud summadest Kaasik hiljem ka Õispuule raha ei andnud.