Riigieelarvesse laekus oktoobri lõpuks 86,6 protsenti planeeritust

Rahandusministeeriumi andmetel laekus kümne kuuga riigieelarvesse tulusid 4,94 miljardit eurot ehk 86,6 protsenti planeeritust. Kulusid tehti 4,95 miljardit eurot ehk 79,9 protsenti kavandatust. Selle aasta üheksa kuu valitsussektori eelarvepositsioon oli riigi raamatupidamise esialgsetel andmetel ülejäägis 1,3 protsendiga prognoositavast SKPst.

Tulusid laekus oktoobri lõpuks eelarvesse 4,94 miljardit eurot, millest 3,6 miljardit eurot moodustasid maksutulud ja 1,35 miljard eurot mittemaksulised tulud. Laekunud maksutulud moodustavad 84,8 protsenti ning mittemaksulised tulud 92,5 protsenti aastaks kavandatust. Suurimate tululiikidena on kümne kuu jooksul laekunud sotsiaalmaksu 1,5 miljardit ning käibemaksu 1,11 miljardit eurot. Peamiselt tänu paremale maksulaekumisele ning välistoetustele, sealhulgas heitmekvootide müügitulule, laekus kümne kuuga 9,9 protsenti rohkem tulusid kui eelmisel aastal sama ajaga.

Oktoobris lisandus eelarvesse tulusid kokku 492 miljonit eurot ehk 8,6 protsenti aastaks planeeritust. Maksutulusid laekus 385 miljonit ja mittemaksulisi tulusid 107 miljonit eurot. Mittemaksuliste tulude laekumisi mõjutas enam välistoetused ja keskkonnatasud.

Kulusid tehti kümne kuuga 4,95 miljardi euro ulatuses ehk 79,9 protsenti planeeritust. Sellest suurimate kuludena maksti peamisteks sotsiaaltoetusteks 2,07 miljardit eurot. Oktoobris tehti väljamakseid 530 miljoni euro ulatuses, mis on 8,6 protsenti kogu aastaks planeeritud kuludest. Võrreldes eelmise aasta kümne kuuga on kulud kasvanud 10,5 protsenti. Selle põhjuseks oli peamiselt heitmekvootide vahendite väljamaksed, välistoetuste parem kasutamine ning kanded kogumispensionifondi.

Investeeringuteks suunati kümne kuuga 742 miljonit eurot. Sellest 112 miljonit eurot maksti välja oktoobris, sealhulgas 46,2 miljonit eurot kvoodimüügi tulusid. Oktoobris moodustasid nii nagu eelmiselgi kuul kolmandiku investeeringutest tee-ehitusobjektid ning suuremaid investeeringuid tehti veel ka veemajandusprojektidesse.

Riigi tegevuskuludeks kasutati kümne kuuga 804 miljonit eurot ehk 79,8 protsenti aastaks planeeritust. Oktoobris tehti väljamakseid 86 miljoni euro ulatuses, mis on 8,5 protsenti aastaks planeeritud kuludest. Majandamiskulud kasvasid oktoobris võrreldes aastatagusega 4,4 miljoni eurot, mis peamiselt tulenes kaitseotstarbelise erivarustuse kulude kasvust.

Välistoetusi on koos ettemaksetega tänavu välja makstud 55,1 protsenti aastaks planeeritust ehk 534 miljonit eurot. Struktuuritoetused moodustasid sellest 378 miljonit eurot, mis on 51,2 protsenti planeeritust. Eestile aastateks 2007-2013 struktuuritoetusteks eraldatud 3,4 miljardist eurost on välja makstud 37,8 protsenti ehk 1,29 miljardit eurot, samas on projekte heakskiidetud 82,4 protsendi ulatuses. Põllumajandustoetusteks seitsmeaastaseks perioodiks eraldatud 808 miljonist on makstud välja 43,4 protsenti ja projekte on heaks kiidetud 63,4 protsendi ulatuses. Selle aasta lõpuks saab kasutatud hinnanguliselt ligi pool perioodi vahenditest.

Likviidseid finantsvarasid ehk deposiite ja võlakirju oli riigikassas septembri lõpu seisuga ligikaudu 1 miljard eurot, mis on 50,6 miljonit eurot rohkem kui eelmise aasta lõpus. Oluliselt on kasvanud klientide poolt hoitavate vahendite maht, samas on vähenenud likviidsusreserv. Kokku vähenesid finantsvarad oktoobris 38 miljonit eurot, sealhulgas likviidsusreserv 31 miljonit eurot.

Üheksa kuuga on kogu valitsussektor olnud ülejäägis 212 miljoni euroga (1,3 protsenti prognoositavast SKPst), mis on 314 miljonit eurot parem tulemus kui eelmisel aastal samal perioodil (2010. aastal oli defitsiit 89 miljonit eurot ehk 0,6 protsenti SKPst). Neljandas kvartalis on oodata ülejäägi vähenemist eelkõige heitmekvootide müügist saadava tulu kasutuselevõtu tõttu.