Sorteerimata prügi toob nüüd kaasa topeltarve
Sorteerimata prügi jäätmekäitlusfirma Ragn-Sells enam ära ei vii. Tallinna kesklinna kõige hullemad prügišahtid on Juhkentali tänava kõrgetes elumajades, kus prügi ei sorteerita. Kui konteiner täis saab, visatakse jäägid lihtsalt maha, vahendas uudistesaade "Aktuaalne kaamera".
"See on pidevalt siin, kui me tuleme. Konteiner on väike või on siin elanikel nii palju prügi, tuleb nii välja," iseloomustas olukorda laadija Peeter Elgmaa.
Alates sellest nädalast ei tohiks üldprügikasti visata paberit ja pappi; bioloogiliselt lagunevaid jäätmeid - näiteks toiduaineid; pakendeid ehk konservikarpe, piimapakke ja pudeleid ega ohtlikke jäätmeid. Toidujäätmed tuleb visata biojäätmete prügikasti ilma kilekotita, suitsukoni käib olmeprügikasti. Mahlapaki küljest plastmasskorki ära kiskuma ei pea, selle võib koos pakiga pakendikonteinerisse visata. Kõik piimapakid ja kalakonservikarbid tuleks enne ära viskamist veega loputada, kirjutab ETV24.
Ehkki sorteerimata prügi enam ära ei viida, siis piinlikku täpsust ka taga ei aeta. Kui üldprügikasti on sattunud mõni ajaleht, siis sellele vaadatakse läbi sõrmede, aga kui segaolmejäätmete konteineri kaane avamisel on näha, et selle sees on päevavalguslampe, patareisid või suurtes kogustes toidujääke, siis jäetakse konteiner tühjendamata. Arve kohalesõidu eest esitatakse ikka. Kui aga alles konteinerit tühjendades selgub, et selles on ohtlikke jäätmeid, siis esitatakse hiljem kaks korda suurem arve.
"Meie peame prügilasse sorteerimata jäätmete eest kümnekordse saastetasu maksma, osa prügilaid on isegi hinnakirjas sellised hinnad kehtestanud ja see teeb siis teenindushinnaks kaks korda kõrgema hinna," ütles Ragn-Sellsi ärijuht Agu Remmelg.
Prügifirmade klienditelefonid on viimastel päevadel olnud üle koormatud. Remmelga sõnul tunnevad kõik huvi, kuidas saaks tellida konteinereid. "Konteinerite tellimusjärjekorrad on veninud pikaks, sest tarnijad ei jõua sellistes kogustes neid meile toimetada, kui palju kliendid neid tahaksid," lisas Remmelg.
Prügi sorteerimisega saavad paremini hakkama tallinlased. Ida-Virumaal tuleks Remmelgu sõnul aga veel kõvasti teavitustööd teha.
