Suhtume naissoost juhatuse liikmeisse igati positiivselt. Ka AS Tallinna Vesi neljaliikmelisest juhatusest pooled on naised. Lisaks on ka meie tippjuhtkonnas 2 naist.

-Kas võrdõiguslikkuse küsimust ettevõtete juhtkonnas on mõistlik hakata reguleerima analoogsete ettekirjutuste ja poliitiliste otsustega?

Usun, et iga juhatuse puhul on olulisimaks apektiks selle koosseisu vastavus ettevõtte strateegiliste eesmärkidega. Juhatuse liikmeid peaks ametikohtadele määrama nende isiklike väärtuste ja omaduste põhjal. Samuti tuleb arvesse võtta neid oskusi ja teadmisi, mida nad juhatusse toovad.

Kas ma pean õigeks reguleerida võrdõiguslikkust läbi regulatsioonide ning poliitiliste otsuste? Pigem mitte. Oma kogemusest julgen aga väita, et naiste juhatusse kaasamine toob juhatusse tasakaalustatuma dünaamika, mis on lisandväärtuseks igale juhatusele.

-Millised on peamised riskid seoses sellega, kui poliitikud hakkaksid ettevõtetele sookvoote ette kirjutama?

Leian, et suurimaks riskiks on see, et hästitoimivatesse juhatustesse hakatakse määrama liikmeid poliitilistel kaalutlustel selle asemel, et võtta arvesse nende võimalikku panust ettevõttesse. Poliitilistel kaalutlustel liikmete määramine on tunduvamalt suurem risk kui naissoost juhatuse liikmete kaasamine läbi sookvootide määramise.