Tõnu Vanajuur: laenata ei tohi impulsiivselt ja emotsioonide ajel
"Sampo Panga hinnangul on kodulaenu portfelli kvaliteet käesoleval ajal tervikuna hea. Üheks eelduseks on Sampo Pangas pakutav terviklik erakliendinõustamine programmis Ise ja Kasulikult - ISEKAS, kus vähemalt 1 kord aastas arutavad leibkonnad koos oma nõustajaga pangast läbi nii sissetulekute ja väljaminekutega seonduva kui kindlasti ka varade ja kohustuste osa ning hindavad, kas kõik riskid, kaasaarvatud rahalised varud, on keerulisteks aegadeks paigas.
Meie jaoks on väga oluline hoida laenuportfelli kvaliteeti ehk maksedistsipliini pideva kontrolli all. Kui siiski makseraskused tekivad, on Sampo kliendid ka ise aktiivsed ja püüavad võimalikke makseprobleemide teket ennetada. Pank omakorda reageerib aegsasti võimalikele maksehäiretele, sealhulgas ka lühiajalistele võlgnevustele. Juhul, kui kliendi makseprobleemid süvenevad, üritab pank leida laenu maksetingimusi muutes kliendile jõukohast maksekoormust.
Pank teeb probleemidesse sattunud klientidega väga tihedat koostööd leidmaks lahendusi. Üheks võimalikuks pere rahavoo leevendamise vahendiks on maksepuhkus. Maksepuhkust anname me üldjuhul kuni pooleaastase sammuga ja vajadusel ka pikendame perioodi. Antud perioodi vältel oleme kliendiga tihedas kontaktis ning hindame üheskoos arenguid pere sissetulekute ja väljaminekute tasakaalu kohapealt. Sampo Panga finantsnõustajad on kvalifitseeritud viimaks läbi eraisikute finantsplaneerimist ja võlanõustamist. Aastatel 2009-2010 koolitasid Sampo Panga finantsnõustajad Töötukassaga tehtud koostööprojekti raames üle Eesti nii Töötukassa konsultante kui ka registreeritud töötuid.
Laenata ei tohi kergekäeliselt
Iga päev kuuleme raadiost ja näeme televiisorist, kui lihtne on osta asju või isegi kinnisvara rahaga, mida meil veel ei ole, ehk võtta ostude finantseerimiseks laenu. Inimene on loodud impulsiivseks ja emotsionaalseks ning paraku kannustavad meid tihti nii tarbimisel kui ka suuremate ostude tegemisel just need aistingud ning ratsionaalne ja külma peaga otsustamine jääb tihti tagajärgede hindamise ajaks. Sel hetkel on aga võimalik, et valida tuleb vaid väga halbade ja vähem halbade lahenduste vahel.
Eesti õigusruumis on laenuandjate ja laenajate suhteid reguleerivates õigusaktides toimunud väga oluline muudatus. Alates 01.07.2011 jõustus Võlaõigusseaduse tarbijakrediiti käsitlevad olulised muudatused, mille aluseks on Euroopa Liidus kehtiv tarbijakrediiti käsitlev direktiiv. Antud muudatuste üheks suurimaks eesmärgiks on klientidele info andmine standardiseeritud ehk ühtlustatud kujul ning vastutuse ja ohtude rõhutamine. Uued nõudmised kehtivad kõikidele tarbijakrediiti andvatele ettevõtetele, nii pankadele kui ka teisele laenu väljastavatele asutustele, sh. SMS-laenu pakkujatele, järelmakse pakkuvad kaubakataloogid ja tarbeelektroonikat müüvad kauplused.
Tegemist on kliendi jaoks ühemõtteliselt positiivse muudatusega - inimesel on edaspidi iga laenu puhul lihtne ja selge ülevaade, palju kulub kokku raha laenu tagasimaksmiseks. See tähendab, et kõik laenuandmisega tegelevad ettevõtted peavad väljastama kliendile enne laenulepingu sõlmimist standardse teabelehe, mis ühtlasi võimaldab lihtsamini võrrelda erinevate finantseerijate pakkumisi. Ja kuigi nii mõnelegi inimesele võib tunduda, et nämmutatakse üle vanu tõdesid ja teada tuntud fakte ning tegemist on bürokraatia suurendamisega, annab see võimaluse nii laenajal kui laenu pakkujal rahulikult ja selgelt kõik detailid läbi arutada ning üle vaadata.
Seepärast tuleb nii nagu enne seadusemuudatust, ka nüüd klientidel endil jätkuvalt langetada otsuseid läbimõeldult ja kaalutletult ning hoiduda hetkeemotsioonidest ja kergekäeliselt ülejõukäivate kohustuste võtmisest. Asjakohased on vanad lihtsad tõed, nagu ostu edasilükkamine, lähedastega arutamine jne. Ehk kedagi ei saa sundida laenu võtma, see on kahepoolne leping, kus osapooled peavad mõlemad olema teadlikud oma õigustest ning kohustustest.
Kui aga jätkuvalt on kindel veendumus laenu võtta, siis enne laenulepingu sõlmimist on lausa kohustuslik, et iga laenusoovija küsib endalt 5 küsimust:
1. Kas olemasolevate sissetulekute ja kohustuste juures oled võimeline laenu tagastama kogu laenuperioodi vältel?
2. Kas võetav laen on sobilik vajaduste finantseerimiseks ning kas laenuga finantseeritav ost on tõesti see, mille vajalikkust ja olemasolu ka homme ja ülehomme kõrgelt hindad?
3. Kas hoopis mõistlikum oleks koguda vajalik summa igakuiselt säästes ning jätta laen võtmata?
4. Kas suudad jätkusuutlikult oma kohustusi täita ka juhul, kui näiteks pere saab juurdekasvu või olemasolevad sissetulekud vähenevad?
5. Kas oled võrrelnud erinevate laenuandjate pakutud tingimusi, lugenud läbi lepingud ja kaasnevad lisadokumendid ning veendunud, et olemas on kogu vajalik informatsioon laenuotsuse langetamiseks?
Soovitan tulevastel laenuvõtjatel neile küsimustele mõelda nii väiksemate kui ka suuremate ostude korral, mida tehakse laenuks võetud vahendite abil. Suuremate ostude puhul tuleb hinnata oma maksevõimet pikas perspektiivis ning jätta laenumaksete suurused selliseks, et ka võimalike tagasilöökide puhul ei tekiks raskusi selle maksmisega. Võimalusel tasub siiski ostusoove edasi lükata, et sooritada ostud säästetud raha eest, kuna laenuvõtmisega kaasnevad alati kulud kliendile."
