Tütarlaps, kes õpib lasteaiaõpetaja asemel kaitseväe ohvitseriks
Tänavu võeti esimest korda kadettide kursusele, kes sõjakoolis raske tööga kõrgharidust ja leitnandiõlakuid välja teenima hakkavad, kolm tütarlast. Igal vanemal kadetikursusel õpib praegu üks tütarlaps.
Kuigi majanduslanguse ajal on kõik sõjaväelised ametid muutunud järsku nagu nõiaväel populaarseks, otsustas Anna sõjaväelise karjääri kasuks juba varem.
Kaitsevägi tõmbas juba gümnaasiumi lõpuklassis
„Ma mõtlesin juba lapsepõlves selliseid asju,“ rääkis Päevaleht Online’ile Anna, kes kaalus ka tuletõrjuja, politseiniku ja rongijuhi karjääri. „Pärast gümnaasiumi lõpetamist vaatasin ka sõjakooli kuulutust ja mõtlesin, et võiks minna. Käisin aasta aega ülikoolis ja siis otsustasin ajateenistusse minna.“
Üks vanema kursuse naiskadett – erialalt tulevane õhuväelane –, kes Kõrgemas Sõjakoolis õpib, on kaitseliitlase taustaga ja jätkab aktiivset tegevust seal siiani. Anna aga mitte. „Oleksin Kaitseliitu läinud, kui poleks sõjakooli astunud. Kui kunagi jääb aega, eks siis lähen,“ ütles Anna.
Tartu Ülikoolis õppis Anna lasteaiaõpetajaks. Küsimusele, kas ta nüüd peab hakkama õpetama veidi suuremaid lapsi, vastab ta naerdes: „Eks ta nii paistab. Aga kaitseväes on ka palju muud. Vaheldust ja väljakutseid on märksa rohkem.“
Mõttega tänavu sõjakooli sisse saada läks Anna mullu suvel Tapale ajateenistusse ning on pärast seda suurtükiväepataljoni ka suveks teenistusse jäänud. Suve lõpul seisab ees Kõrgema Sõjakooli ühtlustamiskursus, kus vastsete kadettide sõdurioskused läbi katsutakse ja neis leiduvad lüngad tarvidusel täidetakse.
Ajateenistuses poisid alati džentelmeni ei mängi
Füüsilises mõttes ei olnud ajateenistus Anna sõnul midagi väga hullu. „Kuigi trennid olid poistega koos, on arvestustes ette nähtud naistele eraldi normid,“ märkis Anna, kes viidi koos teiste ajateenijatega teenistuse esimestel nädalatel sõdurile kohasesse füüsilisse vormi. „Kuna poisid ei viitsinud alati džentelmeni mängida ja minu eest kõiki kaste ära tassida, siis ma sain selle füüsilise trenni igapäevaselt ka kätte.“
Tapal antakse ajateenijatel valida kolme eriala vahel, kuid möödunud aastal õhutõrjujateks ajateenijaid ei võetud, kuna allüksuse tehnika vahetus – õhutõrjujad said kasutada ja harjuda uued õhutõrjekompleksid, millele kohe ajateenijaid ligi ei lastud.
„Valida oli suurtükiväelase ja pioneeri eriala vahel. Mõlemal on omad plussid-miinused,“ rääkis Anna. „Kaalusin, kuni nägin võidupüha paraadil kõige suuremat ja uhkemat haubitsat – 155-millimeetrist FH-70 – ja otsustasin suurtükiväe kasuks.“
Suurtükiväelaste rühmas ka teine tütarlaps
Anna rühmas teenis Tapal aega ka üks teine tüdruk. „Tema tuli minuga sõjakooli kaasa,“ ütles Anna. Üldse andis Kõrgemasse Sõjakooli paberid sisse viis tütarlast, katsetele tuli neist kolm. Kõik nad võeti ka ohvitseriharidust omandama.
Suurtükiväelase erialal loodab Anna ka ohvitserina jätkata. "Ise loodan sinna tagasi. Kõik, kes on suurtükiväes käinud, tahavad sinna tagasi," rääkis ta. "Eks see sõltub sellest, mida kaitseväel on vaja, kas suurtükivägi tuleb üldse valikusse," viitas Anna asjaolule, et kitsama eriala valik on igal aastal piiratud kaitseväe prioriteetidega.
Kas Anna tahab minna mõnele välismissioonile? „Küllap ikka, praegu on selle ajakavasse paigutamisega raske. Ühest küljest oleks olnud kasulik enne sõjakooli ära käia, aga ohvitserina sinna minna on ikka teine tunne,“ ütles Anna.
„Praegu on isegi kaadrikaitseväelastel keeruline missioonile pääseda,“ viitas Anna tihedale sõelale, mille välismissioonile mineja peab läbima – missioonidele tahab tänavu pääseda palju laigulist rahvast. (Varem oli probleem pigem selles, et ohvitserid ja allohvitserid lahkusid kaitseväeteenistusest erasektorisse, näiteks ehitustöid juhtima, aga praeguseks seda muret enam ei ole.)
