Näib nagu kiireneks kõik ja kellelgi pole aega süveneda. Ent nii see õnneks vaid näib.

Et hoida ka raadiokuulaja kõrva sündmuste pulsil, palusin umbes nädal pärast neutriino-uudise teatavakssaamist Vikerraadio saatesse Labor tausta selgitama Eesti ühe parima relatiivsusteooria tundja, füüsikateoreetik Piret Kuuse.

Oli lausa rabav, kui põhjalikult oli professor Kuusk valmistunud saatelõiguks, mis minu kujutluses pidanuks olema kerge 10-minutine intervjuu, andmaks kuulajale väikesi vihjeid CERNi teadlaste väidete usutavuse või mitteusutavuse paremaks adumiseks.

Saatekülaline tõstis lauale kaheksa lehekülje jagu läbimõeldult argumenteeritud ja sidusaks tekstiks lihvitud analüüsi. Kergest vestlusest ei tulnud midagi välja.

Sündinud 26-minutine raadioloeng tuli käibiva saateformaadi huvides siiski ligi kolm korda lühemaks kärpida ja toimetaja-poolseid vaheleütlemisi täis pikkida. Kümnest teoreetilisest seletusest neutriinode kiiruseületamisele jäi alles kolm kõige kergemini hoomatavat.

Kultuuride kokkupõrge kõige ehedamal kujul! Ühest küljest teaduslik süvitsiminek, teisest meedialik tempokus. Ehkki üldises plaanis ajavad teadus ja ajakirjandus justkui ühesugust asja – tahavad selgust tuua, mis on ja kuidas on –, tekib nende kokkupuutepinnal tihtilugu mõtteainet.

Hea teada, et meiegi ajal ja meiegi seas leidub inimesi, kes tõsistesse teemadesse põhjalikult süvenevad. Ajakirjandus ent teeb, mis ajakirjanduse kohus – teeb lühemaks, lihtsamaks ja tempokamaks. Seda nõuab meie kiire aeg ja seda nõuavad lõppkokkuvõttes kuulajad-vaatajad-lugejad.

Teadusel on oma rütm, loodusel oma, ajakirjandusel oma. Ajakirjandus mugandab teaduse sõnumi enda kaanonite kohaseks. See on paratamatu ja sellega tuleb leppida.

Teine ja hullem on lugu aga siis, kui tähelepanu köitev tempokus muundub ülepeakaela tormamiseks, tõtakaks pealiskaudsuseks. Sellist trendi on paraku märgata, nii meil kui ka mujal. Kadumas on uuriv ajakirjandus, pead tõstab vorpiv ajakirjandus (eestindus Guardiani uuriv-ajakirjaniku Nick Daviesi vermitud lõbusast terminist churnalism).

Kui peatähtsaks saab klõpsude arv sekundis, siis kannatab kvaliteet. Ja kannatab ka teadus, sest ta on liigse kiirustamise suhtes paraku eriti tundlik.

***

11. novembril toimub Tallinnas, Salme kultuurikeskuses teadusmeedia konverents “Mida?!” Konverentsil osalemine on tasuta, kuid vajalik on eelregistreerumine. Seda saab teha aadressil http://archimedes.ee/teadusmeedia2011/registreerumine

Teadusmeedia konverentsi korraldab Sihtasutus Archimedes koostöös Teaduste Akadeemia ja Eesti Rahvusringhäälinguga, konverents toimub neljandat korda.