Loobumissüsteemi puhul läheb pärandvara pärandaja surma korral automaatselt üle pärijale, kes võib seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärandist loobuda.

Eelnõu seletuskirja kohaselt tingis süsteemi muutmise vajaduse praktikas ilmnenud senise pärimismenetluse ülim formaliseeritus. See on põhjustanud probleeme pärijatele, kes ei ole teadlikud pärandaja surmast või vajadusest oma pärimisõigus notariaalne vastuvõtmise avalduse tegemisega maksma panna.

”Sageli tuleb ette, et kuigi kohaloleval pärijal on piisavalt võimalusi eemaloleva pärija leidmisele kaasa aidata, seda ei tehta, lootes selle võrra oma pärandiosa juurdekasvule. Seaduse uus redaktsioon kaotab juurdekasvu ning motiveerib kohalolevat pärijat selguse saavutamiseks pärijate ringi osas ka eemaloleva pärija üles otsima ja teda tema õigustest teavitama,” teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Euroopa riikide pärimisõigused kasutavad valdavalt loobumissüsteemi.

Justiitsministeeriumi teatel kehtestatakse eelnõuga ka senisest täpsemad pärandvara hoiumeetmed. Juhtudel, kui pärija ei ole pärandit vastu võtnud või kui pärijad ei ole teada, on vaja tagada pärandvara säilimine. Samuti on see oluline siis, kui pärijaid ei ole üles leitud ning on oht, et kolmandad isikud võivad pärandvara omastada või kui mõni kolmas isik soovib pärandvara suhtes nõuet maksma panna. Kehtiv õigus ei paku piisavalt selget ja täpset regulatsiooni pärandvara säilimise tagamiseks.

Kohus võib eelnõu kohaselt nimetada pärandvara valitsemiseks pärandi hooldaja, kellele võib anda korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ning käsutamiseks. Pärandi hooldaja saab sellisel juhul teha kõik vajaliku selleks, et tagada vara säilimine, samuti tegeleda nende inimestega, kellel on pärandvara suhtes nõudeid ja kes ei saaks muidu neid nõudeid vara senise omaniku surma tõttu maksma panna.

Kui riigikogu ja president eelnõu heaks kiidavad, jõustub uus süsteem 1. juulil 2006.