Esiteks, suur osa andekaid vene perekondade lapsi ei õpi enam ammu vene koolides. See tõstab potentsiaalselt eestikeelsete koolide taset ning langetab venekeelsete oma.

Teiseks, terve rida väga häid vene koolide õpetajaid, kes ei suuda oma ainet eesti keeles hästi õpetada, on töölt lahkunud ning asemele ei ole võrdväärseid tulnud.

Kolmandaks, riigieksamite tulemused sõltuvad väga palju sellest drillist, mis tehakse aasta -poolteist enne nende sooritamist. Võib-olla see osa on vene koolides väiksem.

Neljandaks, vene koolide õpetajate jaoks ei ole olemas korraliku täiendõppesüsteemi.

-Koolijuhid arvad, et probleemiks on see, et palju aega kulub eesti keele õppimisele. Kas see võib nii olla?

Olen täiesti nõus sellega. Olen Ida-Virumaal vene koolides päris palju käinud ja seal oli üks eestlasest õpetaja, kes ütles, et olgu, õpetame neile eesti keele ära, kuid südametunnistuse järgi võtta, siis läheb niimoodi aine omandamisega oluliselt rohkem aega ja tase on madalam. Ja seda kõike seetõttu, et ei saada eesti keelest aru.

-Kas venekeelsete koolide taset maksab üldse pidada muretsemise põhjuseks, kuna pikemas perspektiivis plaanitakse venekeelsed koolid ju ära kaotada?

Vene koolide temaatika tahaks palju asjalikumat käsitlust, kui ainult konstanteerimine, et tase on madal.

Asja tuleb võtta tõsiselt, sest vene kool jääb veel meile pikaks ajaks ja tuleb vaadata, kuidas seal näiteks õpetajate tasemega on. Kindlasti tuleb luua neile korralik täiendõppe süsteem ja sageli just vene keeles, mitte ainult eesti keeles.

-Vene koolide tasemega tuleb seega jätkuvalt edasi tegeleda, mitte loota, et nad üks hetk lihtsalt kaovad?

Tuleb kindlasti tasemega edasi tegeleda. Vene kool ei kao niipea. Võib juhtuda, et vene koolides saavad hariduslikud getod, kuhu jäävad need kõige viletsamad, kes ei suuda eesti koolidesse minna. On oht, et vene koolidest saavad mingisugused abikoolid. Seda ei tohi lubada, sest sellest kaotaks kogu Eestimaa, mitte ainult vene koolid.