Viljar Veebel: Kreeka üritab referendumiga aega võita, ent maksejõuetus on käega katsuda

 (9)
Viljar Veebel: Kreeka üritab referendumiga aega võita, ent maksejõuetus on käega katsuda
kreekaReuters

Kreeka valitsus loodab referendumi korraldamisega rahvast rahustada ning vastuste andmiseks aega võita, leidis TÜ rahvusvaheliste suhete lektor Viljar Veebel.

-Kreeka planeerib korraldada referendumi, kus küsitakse rahva arvamust selle kohta, kas peaks jätkama täiendavate kärpemeetmetega. Milline on tõenäosus, et kreeklased selle plaani heaks kiidavad?

Pole veel ju teadagi, kas küsimus, millele rahvalt vastust nõutakse saab olema positiivses või negatiivses võtmes. Kreeka on tuntud planeerija. Nad planeerivad ju ka kokkuhoiumeetmeid juba kaks aastat.

See referendum ei pruugi toimuda ei novembris ega ka detsembris. Kui õnnestuks vahepeal abipakett kätte saada, suurem osa sellest ära kulutada ja tagant järele see referendum maha matta, siis see oleks Kreeka valitsuse jaoks unelmatestsenaarium.

-Kui usutav on see, et peaminister näeb riiki niikuinii pankrotti minemas ja nüüd otsustas referendumi läbi vastutuse rahva kätte anda?

Ma arvan, et siinkohal on ikkagi pigem tegemist ajaviitmisega. Referendum on üks geniaalne instrument, millega kuu või paar aega juurde osta, sest muidu peaks peaminister George Papandreou kohe hakkama vastuseid andma. Nüüd hakatakse referendumit ette valmistama, kampaaniat tegema. See kõik peaks kreeklased maha jahutama ning kui mitu kuud millegi osas debatti peetud, siis hakkab see tüütuks ka minema. Valitsus üritab ühiskonnast mingis mõttes auru välja lasta.

Samal teemal:

Kui aga rahvahääletusel peaks tulema negatiivne otsus, siis on sellega hea ka Merkeli ja Sarkozy ette minna ja öelda, et tegemist on ikkagi demokraatia väljendusega ja jääda sealjuures ise puhtaks. Samas on selge, et kui referendum peaks läbi kukkuma, siis Papandreou jätkata ei saa ning võim läheb mõneks ajaks vastasleeri kätte.

-Kas seda referendumit saab teoreetiliselt siduda Kreeka euroalast väljaastumisega nagu viitas Soome väliskaubandus- ja Euroopa asjade minister Alex Stubb?

Ma pole selles päris kindel. Referendumi puhul on alati tegemist konkreetse küsimusega, mida parasjagu hääletatakse. Teised liikmesriigid üritavad Kreekat juba ette survestada, et kui selle paketi üle hääletatakse, siis oleks see justkui otsus igaveseks ja kõigis küsimustes, kuid nii see päris ei ole.

Kõigepealt oleks ikkagi vaja teada, mis see küsimuse sõnastus on, mida hääletama hakatakse. Kui see on täpselt formuleeritud, siis saab öelda, mis selle mõju olla võib. Täna on see idee visatud lihtsalt õhku, kuid pole öeldud, kas hääletatakse konkreetset kärpepaketti, kogu stabiilsusmehhanismi või hoopis euroalas jätkamist.

-Ühesõnaga praegu ei saa öelda, et rahvas mingi küsimuse maha hääletab, kaasneks sellega automaatselt Kreeka maksejõuetuks muutumine?

Miks see riik peaks üldse maksejõuetuks muutuma? Võlausaldajad on aktsepteerinud teatud kaotusi, mida üritatakse praegu veidi teistmoodi ümber jagada. Neid osalisi võlakirjade täitmata jätmist on juhtunud päris tihti. Kuid tõepoolest, Kreeka on ELis esimene riik, kes sellisesse faasi jõuab.

Mina siin fundamentaalset probleemi ei näe. Argentiinas ja Venemaal, kus viimati nii otsustatud on, pole tohutuid ühiskondlikke probleeme kaasnenud. Haiglaid ei panda kinni ja koole ka mitte. Hirmujutule, et Kreeka ühiskond kukuks kokku, lähiajaloost tõendeid ei leia.

-Maksejõuetuks muutumine iseensest on Kreeka jaoks praeguseks juba vältimatu?

Küsimus on selles, kas nad ei suuda oma võlgu teenindada või nad ei suuda siseriiklikult opereerida. Need on kaks eri taset. Tundub, et Kreeka üritab vedada välja sinnamaani, et lõpetavad võlgade teenindamise kindlaks perioodiks, nagu Venemaa kunagi tegi.

Teatatakse näiteks, et viis aastat võlgu ei maksta, kuid siseriiklikuks opereerimiseks on raha olemas ehk pensionide ja administratiivkulude jaoks on ressurss olemas. Lihtsalt see hulk, mis kuluks võlgade teenindamiseks, ajaks eelarve tasakaaluks välja.

-Kuidas peaksid Kreeka olukorrale ja kavandatavale referendumile vaatama teised Euroopa riigid, kes on kurja vaeva näinud, et Kreeklasi abistada?

Loe veel

Saavadki natuke tagasisidet, kuidas see õnnestunud on. Las siis inimesed ütlevad, kuidas abistamine välja tuli. See on vähemalt mingi demokraatlik arvamus, mis tuleb otse sihtrühmalt, mitte nende kaudsetelt esindajatelt. Selles pole midagi halba, kui Euroopas aega ajal ka sellist massidesse ulatuvat demokraatiat proovitakse. Pigem annab see väga kasulikku tagasisidet, kas Kreeka ühiskond vajab seda abi.

-Kui plaanitaval referendumil, mille täpne küsimus pole veel teda, tuleks rahva poolt „ei”, siis kas see näitaks, et teiste Euroopa riikide üritus kreeklasi aidata, pole õnnestunud?

Jah. Samas teame varasemast ajast, et mis juhtub ELis siis kui tuleb referendumil „ei”, siis korraldatakse referendumeid nii kaua, kuni tuleb „jaa”. Ka seekord võib näiteks kolmandal korral see jah-sõna ära tulla.

-Millal võiks referendumi kohta täpsemaid detaile oodata?

Eks seda rullitakse nüüd kuu või paar. See ettepanek avaldas väga suurt mõju ja Kreeka peaminister nägi kohe seda efekti. Ja kui on valida, kas inimesed põletavad autosid ja protestivad või valmistuvad referendumiks, siis see viimane variant on ikkagi parem.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare