Väga ei erinenud, aega oleks võinud rohkem olla. Selles mõttes on muidugi teismtoodi, et ”Pätsu asjus” on igal eestlasel oma kindel arvamus. Õigemini vihane arvamus. Pätsidel endal ka. Nii et selles mõttes on teema keeruline. Aga mis teha! Ajalugu on väga isklik asi.

Kas tajusid, et on väga lihtne langeda lõksu: Päts oli hea vs Päts oli Eesti langemises süüdi?

Kes vähegi viitsib asju uurida ja järele mõelda, saab isegi aru, et ei ole ühtegi lihtsat vastust, kuidas oleks pidanud tollal tegema või olema. Hukka oli võimalik saada mitmel viisil. Aga uskumisega pole võimalik võidelda. Paljud inimesed on lihtsalt lollid ka. Sinna pole mdagi teha.

Milline on su isiklik arvamus eelnevas küsimuses?

Mu vastus on näidendis kirjas. Päris pikk vastus, üle mitme tunni kestab.

Kas ja millal oli(d) sul hetk(ed), et olid valmis Kostja kirjutamisest loobuma, sest tema 1939-1940 otsuste taust jäi sulle arusaamatuks?

Ma ei tea, ega ma ei tahtnud alla anda. Vahepeal ma lihtalt kartsin, et jään teemale alla. Ei tahaks halvasti esineda, kui asi on kõigile meile liiga tähtis. Muid loobumismõtteid mul polnud. Sain ise palju targemaks ka.

Kui paljude inimestega enne kirjutamist konsulteerisid? Kas keegi soovitas ka mittekirjutada? Või kas keegi andis ka nõu, milline peaks etenduse lõpp olema?

Keegi ei soovitanud loobuda ja väga paljud aitasid. Ma tänan neid siin lõpus, seal nad torkavad rohkem silma.

Miks on Pätsi Eesti teatris, kinos jne nii vähe tõlgendatud?

Ei teagi. Kuigi see on meile tõepoolest tähtis. Vene ajal muidugi ei saanud sellest rääkida, aga nüüd võiks küll. Meil on kogu ajalugu vahele jäänud, ma loodan, et me jõuame oma filmid ja raamatud ja teatrid enne ära teha, kui ise otsa lõppeme. Me peaks sellest neljakümnenda aasta kompleksist üle saama. Natuke mõtlema, üritama võrrelda praegust aega tollasega. Asjad ei olegi nii mustvalged.

See, mis praegu maailmas toimub, on veidi tolle aja sarnane. Trumbid, Putinid, Erdoganid, Brexitid, Saksa-Vene gaasijuhe... Venemaa on nüüd üksi kõigi vastu. See teeb olukorra meile soodsamaks. Aga väikeriikide saatus on nagu on. Rohkem teiste kätes. Me ise saaksime olla lihtsalt ausamad ja väärikamad. Paremad kui praegu oleme. Oma maa ja inimeste vastu. Muidu polegi meil mõtet, kui laastud aina lendavad. Me oleme Eesti eurodeks ümber arvutanud. Aga nii päris ei käi. Kui me ise ei oska siin olla, siis keegi teine saab hakkama.

Kuidas sulle sobib lavastaja ja see, et ta on just Venemaalt ega teadnud varem Pätsu taustadest midagi?

Põnev on. Aleksander Ogarjov on huvitav tüüp ja huvitav lavastaja. Ma ootan väga, mis sealt tuleb. Midagi teistmoodi igatahes, teatri mõttes. Korvpalli mängib ka hästi, nii et sobib meile.

Kui palju näitlejad oma arvamusi Pätsust on sulle rääkinud ja kas oled püüdnud seda ka arvestada?

Ei ole jõudnud nendega sellest rääkida, neil on kümme tundi päevas proovid, nii et räägime hiljem.

Kui vaataja lahkub Viinistu etenduselt, kas ta saab siis vastuse: oli Päts alistuja või mitte?

Palun vaadake ära, siis räägime. Ja et ma ei unustaks! Ma ei oleks osanud seda lugu kirjutada, kui mind poleks aidatud. Suur tänu Hando Runnelile, kes pakkus mulle Annelinnas hommikul konjakit, aga ma ei joonud, Eero Medijainenile, kellega me kohtusime Shakespeaere’i kohvikus Tartus, Trivimi Vellistega rääksime Vabaduse kohvikus Tallinnas, Madis ja Matti Päts näitasid mulle Kloostrimetsat, see on tõepoolest ilus koht. Ja Jüri Adams tegi mulle Toompeal riigikogu puhvetis supi välja. Aitäh, mehed!

-

Etenduse korraldab Ekspress Meedia ja R.A.A.A.M.; pileteid saab SIIT.