FOTOD | Kersti Kaljulaid intervjuus Eesti Päevalehele: kolme Balti riigi presidendi mõtted Venemaa kohta tundusid Donald Trumpile loogilised

 (116)

President Kersti Kaljulaid ütles pärast eile õhtul toimunud kohtumist USA presidendi Donald Trumpiga, et Balti riikide presidendid selgitasid Ameerika Ühendriikide juhile, millest meie hinnangul Venemaa ettearvamatus tuleneb. USA ja Venemaa presidendi kohtumise osas arvas Kaljulaid, et meil tuleks usaldada USA administratsiooni, et need arutelud Venemaaga on kasulikud meile kõikidele.

Selle tänase (eilse – toim) kohtumise ajal paistis silma, et president Trump oli lahkes tujus ja ka teie naeratasite pressikonverentsi ajal ja ka praegu. Kas see kohtumine läks nii hästi?

Minu arust ma ikka tavaliselt naeratangi, kui ma just haige ei ole, et sellest ei maksa küll järeldusi teha. Aga see kohtumine läks tõepoolest väga hästi. Meil on see hea kontakt olnud juba varem ja see oli selle üle kinnitamine. Meil oli üsna ühine arusaam sellest, millised on riskid meie piirkonnas. Meil on väga palju muid ühiseid arusaamu, aga mis oli kõige tähtsam, oli just see, mida ka pressikonverentsil president Trump ütles: „We have never let you down, we will never let you down“. Et see on äärmiselt oluline meeles pidada, et see ongi see sõnum, mida me ju tegelikult tahame, et saaks üle kinnitatud. Mida iganes on parasjagu vaja, sellega me tegeleme, sest me ei jäta teid mitte kunagi üksi. See on kõige olulisem sõnum, mille siit kindlasti saime. Meie olles suhelnud selle administratsiooniga juba tükk aega, pole üldse üllatunud, aga võib-olla oli vaja see üle kinnitada nendele, kes on olnud kõhklevamad.

Samal teemal:

Avalikkuse jaoks on see kindlasti julgustav sõnum, kui USA president seda nii ütleb.

Absoluutselt. Ja mis mulle väga meeldis selle kohtumise formaadi juures oli see, et ei president Trumpiga ega kogu selle päeva jooksul me ei rääkinud ainult sellest, et maailm on ebakindel ja närviline ja mida teha selleks, et ei läheks hullemaks. Aga meile olid olulised majandus, nii president Trumpiga kui ka kommertskojaga. Me rääkisime majandussidemetest. Kaubandussekretär Wilbur Ross oli ikka väga informeeritud meie investeeringutest USAsse.

Sellest kõnest tuli ka täna (eile – toim) välja, et Ross teadis väga põhjalikult.

Absoluutselt. See oli tegelikult… Ma olin sellel hetkel uhke, kui ta luges neid ette. Teades neid ettevõtteid väga hästi ja teades ka nende ärimudeleid, teades, et mõnel olid kliendid enne Ameerikas, kui nad ise siia tulid. Ma olin väga uhke selle üle.

Mida lõunasöögil nende ettevõtete näitel tõdeti ja öeldi?

Lõunasöögil president Trumpiga me rääkisime majanduskoostööst laiemalt, seal me ei rääkinud konkreetsetest ettevõtetest. Me arutasime ka julgeoleku küsimusi, seal oli ka asevälisminister Sullivan, kellega meil oli tore meenutada, kuidas me Müncheni julgeolekukonverentsil rääkisime tuumarelvastusest ja Venemaa sõjalisest doktriinist. Ja siis oli seal ka kaitseminister Mattis, kes juhtis tähelepanu sellele, milline on olnud meie panus läbi kogu selle taasiseseisvuse perioodi Afganistanis, Iraagis. Meie tihe koostöö, meie valmisolek. Ta rõhutas eriti ka seda, et me lihtsalt ei tule kohale, vaid me oleme ka tegelikult valmis panustama, kui meie sõdurid juba kuskil kohal on.

Mis olid konkreetsemalt teemad, mis jutuks tulid? Ütlesite, et Trump oli kursis näiteks Poola NATO kulutustega.

Ta oli kursis ka meie kulutustega oma kaitsejõule. Ta oli väga kursis sellega, et NATOs on endiselt veel riike, kes ei tea täpselt, millal nad jõuavad 2 protsendini, ja see tegi talle ilmselgelt muret. Ta oli väga kursis sellega, et Leedu kirjutab alla paar lepingut, et osta LNGd, et hoida meie piirkonnas gaasi hinnad madalad, millest meil on ainult võita, sest ka meie gaasi hinda on pikka aega määranud Gazprom. Tõsi, ta on ennast Eesti turult välja hinnastanud, see on olnud nii kõrge, et meil on kõik muud energialiigid olnud odavamad. Et aitäh talle näiteks puiduhakkel põhineva koostootmisvõimsuse arendamisel. See mahtus palju rutem tulusate projektide hulka, kui ta muidu oleks mahtunud. Aga nende lepingutega tuuakse ka meie piirkonda odavamat energiahinda, odavamat gaasi. Nendest teemadest oli palju juttu. Siis digitaalne Eesti. See on kindlasti alati teema, kus meie käest küsitakse, mis on meie nägemus. Küberturvalisuse asjad, NATO küberkaitsekeskus tuli jutuks. Kõik need teemad olid laual.

Loe veel

Trump teadis teie viimatisel kohtumisel väga hästi, et Eesti on digiriik. Kas ta ka tänasel (eilsel — toim) kohtumisel küsis, mis on meie plaanid või kuidas kaks riiki võiksid koostöös jõuda uuele tasemele?

Ei, selles osas ta ei küsinud, et mis on meie konkreetsed plaanid. Tal on väga hea meel, et meil on need plaanid ja meil on need ettevõtted, kes koos töötavad. Me rohkem rääkisime nii nagu ikka, kui saad kokku hea tuttavaga, kellega sul on maailmas palju ühiseid asju ajada. Me rääkisime, kuidas on meie nägemus, kuidas meie regioonis on julgeoleku küsimus, kuidas on majanduslik seis, kuidas meie majandustel üleüldse läheb. Ta küsis ka päris palju meie ajaloo kohta ja meie 100 aasta kohta, et kuidas sellest 50 aastat on okupeeritud, ja kõik need teemad me käisime temaga üle. Ta tundis selle vastu päris palju huvi nii lõunasöögil kui ka sellel omaette kohtumisel. Oli näha, et tal oli hea meel, et see üritus siin näitab ka Ameerika rahvale, et nende valmisolek demokraatlike väärtuste eest seista Eesti nimel on ära tasunud.

See on ka sõnum ameerika inimestele.

See on kinnitus sellest, et tasub seista oma demokraatlike väärtuste taga. Ja kindlasti see on oluline sõnum ja kompass meile kõigile.

Tundus, et see number 100 ka kõnetas teda väga.

Jah, ta kohe ütles, et sada on väga hea tulemus. Me oleme ka ise ju väga rahul sellega. Et meil on see 100 nii edukalt möödunud. Kaubandustööstuskojas tuleb rääkida ka sellest, et mis on meie sissetulekute tase: me alustasime omal ajal 30dollarilisest keskmisest palgast, täna on see 1200 eurot ja üle selle. See on lugupidamist vääriv, aga tuleb alati ausalt tunnistada, et lahendus kellegi kuluprobleemidele Eestisse investeerimine ei ole. Meie konkurentsieelis on meie seadusandlik keskkond, mis võimaldab töötada populatsiooni geneetikaga, mis võimaldab teha digitaalseid lahendusi ja loodetavasti juba üsna lähitulevikus. Mainisin ka selle ära, sest me ehitame oma krati seadust, sest üsna varsti on Eesti esimene riik, kes on tehisintellektile leidnud juriidilise lahenduse.

Mis on oluline, mida ma ka mainisin, on see, et meie kokku lepitud seadusruum tehnoloogia arendamiseks ja kasutamiseks ei pruugi olla tegelikult sugugi leebemate reeglitega, kui on teistes riikides reguleerimata keskkond. Näiteks meie digiallkirjade süsteem vs see, kuidas ülejäänud maailm on sunnitud internetti kasutama. Tegelikult on meie mudel rangem, aga seal on selged meie digiallkirjast tulenevad reeglid. See on hästi oluline konkurentsieelis, mille oleme suutnud endale luua. See on ka hästi oluline võimekus siinsetele meie ettevõtetele teha koostööd. Arvan, et ka see pool meie visiidist on hästi õnnestunud.

Mis Trump arvas teie mõttest, Eesti võiks olla liivakast heade ideedele, mida arendada suuremale turule ja tuua siia?

Jah, kahtlemata ka tema näeb meie digitaalset kompetentsi võimalusena. Ja see loob ka nende ettevõtetele võimaluse.

Enne lõunasööki küsiti Putini ja Trumpi võimaliku kohtumise kohta. Ta ütles, et ta kuulaks ja kolme Balti presidendi mõtteid selle kohta. Kas see tuli teemaks ja ta kuulas neid mõtteid?

Jah, see tuli küll teemaks. Me arutasime seda, miks Venemaa käitub nii, nagu ta käitub –ettearvamatult, ei pea omaenda allkirjadest rahvusvahelistel lepingutel kinni –, ja ma arvan, et see meie vaatepunkt, et meie mõistame, et Venemaa tegelikult näeb, et ta sanktsioonide tõttu ja omaenda tegevuse tõttu on iseennast tehnoloogilises arengus globaalses mõistes välja mänginud. Ta näeb ennast ikkagi kui majandusena, millel tehnoloogiline mahajäämus teistest arenenud riikidest ikkagi kasvab. See teeb närviliseks, kui sa oled nõrgenev võim. Ja see muudabki su võib-olla ettearvamatuks. See arutelu oli meil ka lõunalauas.

Kuidas ta reageeris neile mõtetele?

Mulle tundus, et nagu ka igal pool mujal, kui ma olen seda niimoodi esitanud, tundus see talle loogiline.

Seda on ilmselt palju uskuda, et ta seepeale kohe ümber mõtleks ja Putini kutsumisest loobuks. Ta ju ütles, et head suhted riikide vahel on võimalikud.

No esiteks me ei tea täpseid asjaolusid, millises vormis see arutelu siin kandis on. Ma olen aru saanud, et oli mainitud, et võiks kohtuda mingisuguses formaadis. See kõik toimus ka enne Salisbury't ja seda peab meeles pidama. Ja nagu president Trump ka pressikonverentsil rõhutas, et me ei ole kunagi teid alt vedanud ja me ei vea teid ka alt. Ja ka mina omalt poolt pean ütlema, et tean, et nad on kindlalt püsinud oma demokraatlikul väärtusbaasil – kas ei oleks olnud lihtne 50 aasta jooksul mingisuguse lühiajalise tulu saamise nimel meie huvid ära müüa? Nad ei teinud seda. Järelikult tuleb meil ka usaldada seda administratsiooni, et need arutelud Venemaaga on kasulikud meile kõikidele, kes me selles väärtusruumis elame.

Leedukad tõmbasid paar päeva enne visiiti palju tugevamalt pildile õhukaitsesüsteemi teema. Kui paju see täna teemaks oli ja olid nad pettunud, et selle kohta konkreetset avaldust ei tulnud?

Ma arvan, et seda on mõistlik küsida Leedu presidendi käest, mitte minult.

Kuidas teile tundus?

Ma ei spekuleeri, küsige seda Leedu presidendilt. Ma arvan, et see on palju mõistlikum. Aga see tuli jutuks. Õhutõrje olukord baltikumis oli jutuks küll.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare