Aivar Rehemaa: eksimisruumi mul enam palju pole
••Aivar, kas sa tunned endal koondise kõige kogenuma liikme ja esisõitja vastutust?
Kõige kogenumana tunnen end küll. Kümme aastat tagasi käisin Val di Fiemmes oma esimesel MM-il ja nüüd lähen taas sinna. Kes on võistkonnas esimene või teine, saame teada pärast MM-i. Ma ei tunne, et olen omadest parim. Hea meel oleks, kui ükskõik kes meist suudaks võimalikult hästi esineda. Eesti suusatamine on, nagu ta on, millegi üle ei saa väga hõisata, aga tore, kui mul õnnestuks kastanid tulest välja tuua.
••Mis annab tuge hetkedel, kui otsid jõuvaru ja motivatsiooni?
Motivatsiooniga pole mul kunagi probleeme olnud. Pärast Vancouveri olümpiat otsustasin, et võistlen kindlasti Sotši talimängudeni. Üritan teha kõik nii, et ei peaks endale midagi ette heitma. Juhul kui kõik õnnestub, on väga hea. Aga kui mingit eesmärki ei suuda täita, ei tahaks, et peaks valesti tegemist ja väikest viilimist kahetsema.
••Püüad seega endast kõike võtta?
Jah, nooremale sportlasele antakse rohkem andeks. Kevadel ütles mu üks toetajaid Toomas Sildmäe, et mul pole enam palju eksimisruumi. See lause jäi kõrvus kumisema.
••Suusaliidu eelarve on vähenenud. Kuidas on see sinu ettevalmistust mõjutanud?
Ma ei saa pugeda selle taha, et midagi on jäänud asjaolude tõttu tegemata. Suusaliit on oma võimaluste piires mind päris palju toetanud. Aga ma poleks saanud professionaalselt treenida, kui mul poleks isiklikke sponsoreid.
••Kas oled neid ka ise abiks palunud?
Olengi selle töö enda peale võtnud. Keegi ei torma minu eest nendega rääkima. Olen järginud Kristina [täditütar Kristina Šmigun-Vähi] soovitust: suhtle sponsoritega ise, see on sulle kasulik. Mul on toetajatega head suhted. Peale materiaalse abi olen neilt saanud häid nõuandeid.
••Harjutasid äsja rohkem kui kaks nädalat Itaalias Santa Caterinas. Kuidas mäestikutreeningutega kohanesid?
Mäestikulaagriga võin rahule jääda. Ma ei taha kuulutada, et kõik on väga hästi, samuti ei soovi midagi lubada. Mati [Alaver, treener] on öelnud, et mõõdukas optimism on kõige parem. Võib-olla kõige olulisemaks pean seda, et Anatoli [Šmigun, treener] tahab sama tugevasti nagu mina – 110% –, et kõik välja tuleks. Teeme ühte asja. Ta kontrollis igal hommikul mu südametööd. Küsis enne treeningut, kuidas end tunnen ja missuguseid kiirendusi võiks teha. Tehnilisi nüansse arutame videot vaadates. Tean ka ise oma tehnikavigu, päris lahti pole neist saanud, aga püüan teha iga kord natuke paremini.
••Kas pere on koos sinuga treeninglaagris käinud?
Sel aastal mitte. Mõnes mõttes on raskem, kui pean perest eemal olema. Laagris on kõik pisiasjadeni paigas. Päeval võib küll tekkida paar vaba tundi, aga üldjuhul möödub aeg märkamatult. Pärast õhtusööki vaatan hotellitoas midagi treeningute kohta ja siis lähen magama. Santa Caterinas oli hea, et toas polnud internetiühendust, sain puhata, mitte tegeleda netis puhkamisega.
Poeg Aaron saab varsti kolmeseks. Skype’is vesteldes kutsub ta: issi, tule juba koju. Käib mööda tuba suveniirsuusaga ja ütleb, et on suusataja, palub emal endale medalid kaela panna. Päris suusatamine tal veel eriti välja ei tule, kümne minutiga on isu täis.
••Kui sageli oled otsinud
MM-iks valmistudes märke, mis meenutavad su parimat hooaega 2008/2009, mille haripunktis saavutasid Libereci MM-i 50 km ühisstardiga vabatehnikasõidus kümnenda koha?
Eks iga hooaeg on uus, aga vahel löön treeningpäevikud lahti ja vaatan, mida toona tegin. Nagu iga suusataja, tahan ka mina MM-il oma parima tulemuse sõita. Ma pole kindlasti halvemas seisus, kui olin detsembri lõpus enne Tour de Skid.
••Tour di Ski proloogil ja esimesel etapil püsisid kenasti tippudega konkurentsis, tulemuseks 20. ja 23. koht. Mida need näitasid?
Andsid enesekindlust. Hooaja eel plaanisime nii: kõige tähtsam on MM, seejärel Tour de Ski, ülejäänud võistlustel osalemise otsustame töö käigus. Tour de Ski oli kokkuvõttes [34. koht] rahuldav.
••Miks kujunes suusatuuri lõpp sul siiski oodatust raskemaks?
Kõige pikemal, 35-kilomeetrisel distantsil juhtus paar asja, millest ei taha praegu rääkida, aga mis võib-olla natuke mõjutasid mu sõitu. Väsimus hakkas kuhjuma ja tuuri teine pool läks veidi käest. 15 km klassikasõit polnud päris katastroof, kaotasin Petter Northugile vähem kui 40 sekundiga.
••Mis muudatusi oled treeningkavas teinud?
Mitte midagi suurt. Anatoli pidas kohe tähtsaks ettevalmistust mäestikus, kus paljud teiste riikide suusatajad harjutavad meist rohkem. Tänu Eesti suusaliidu ja isiklike sponsorite toetusele olen saanud tavalisest rohkem mägedes treenida: septembris ja oktoobris Ramsaus, detsembris Itaalias Livignos ja äsja taas Itaalias.
Suve alguses otsis treener Apteekrimäel üles kõige raskemad tõusud ja tegi uue, ülikõva 4,8-kilomeetrise imitatsiooniringi. Usun, et seal harjutamisest oli kasu, sest mul on olnud märkimisväärselt kehvemaid maailmakarika hooaegu kui tänavune.
••Kui vaatad tagasi aastate jooksul sihikindlalt tehtud tööle, siis kas sa oled saanud sitkemaks sportlasemaks?
Kindlasti, vanust on ka juba 30, mis on suusatajale võib-olla kõige magusam iga. Sitkus sitkuseks, aga ma olen alati püüdnud tegutseda professionaalselt, ja mitte ainult kõige tähtsamate asjade nimel. Mulle meeldis väga, et Santa Caterinas olid kõik tegevused kellast kellani täpselt paigas. Öeldakse, et edu sõltub pisiasjadest, teisalt öeldakse, et suusatamises pole pisiasju.
••Kuidas MM-il vormi sätid?
Suusavahetusega 30 km 23. veebruaril ja 50 km ühistardist klassikatehnikasõit 3. märtsil on minu põhidistantsid. Võib-olla loodan rohkem 50 kilomeetrist. Ma ei välista, et osalen ka 27. veebruaril peetavas 15 km vabatehnikasõidus. Kui minekut on, tuleb seda kasutada.IsiklikkuAivar Rehemaa
suusataja
••Sündinud 28.09.1982
••Treener: Anatoli Šmigun
••Klubi: Sparta
Tiitlivõistlused:
••2002 juunioride MM-il Schonachis 30 km (kl) kuld
••2003 MM-il Val di Fiemmes 30 km (kl) 19.
••2009 MM-il Liberecis 50 km (v) 10., paarissprindis koos Andrus Veerpaluga 8.
••Toetajad: Finest ja Toomas Sildmäe, Ordi ja Sulev Sisask, Sparta ja Priit Kajari, Kunda Mobiil ja Viktor Jullinen, AS Volta ja Aivar Reinik, ELKE Auto, Otepää Oti pubi ja Raivo Kalda
••Perekond: abielus, poeg Aaron (2)MM arvudes3. korda võõrustab Itaalia suusakuurort Val di Fiemme põhja suusaalade maailmameistrivõistlusi. Eelmised tiitlivõistlused olid seal 1991. ja 2003. aastal. Esimesel korral oli mängude edukaim sportlane venelanna Jelena Välbe, kes võitis peale teatesõidu ka 10 km vabatehnika ja 15 km klassikatehnika distantsi. Lisaks veel 30 km vabastiili hõbemedal. Tosin aastat hiljem läksid kahe kullaga koju Norra murdmaasuusatajad Bente Skari ja Thomas Alsgaard ning Poola suusahüppaja Adam Małysz.
4 medalit võitis Kristina Šmigun Val di Fiemmes 2003. aastal. Šmiguni kõrval paisutas Eesti medaliarvet Jaak Mae 15 km klassikadistantsi hõbemedaliga. Küll aga jäid ümmarguse nulli peale peoperemehed Itaaliast.
19 medalikomplekti jagatakse MM-il tosina võistluspäeva jooksul, neist kümme selgitavad välja murdmaasuusatajad. Debüüdi teeb suusahüpete segavõistkonna võistlus, kus igasse tiimi kuulub kaks nais- ja kaks meessportlast. Uue ala medalivõitjad selguvad 24. veebruaril kell 18 algaval võistlusel, millele saab kaasa elada telekanali Eurosport vahendusel.
32 telekanalit teeb MM-ilt otseülekandeid. Nende seas on Eesti Televisioon. Esimene ülekanne algab neljapäeval kell 11.35, kui suusasõbrad saavad kaasa elada individuaalsetele klassikasprindi kvalifikatsioonisõitudele.
57 riigi sportlased osalevad MM-il. Kokku tuleb starti enam kui 700 võistlejat. Riikidest teeb põhja suusaalade MM-il debüüdi Aafrika väikeriik Togo. Eksootikat pakuvad teiste seas ka Alžeeria, Brasiilia, India ja Venezuela atleedid.
250 000 pealtvaatajat loodavad korraldajad MM-i jooksul tribüünidel näha.
