AjaPeegel: Kirik, kus poksijad teineteist klobisid

1944. aasta märtsipommitamise ajal jäi Tallinnas Rataskaevu tänaval asunud Rootsi Mihkli kirik imekombel terveks. Mõne spordiajaloolise allika väitel põles maja maha, kuid see ei vasta tõele.

Pärast sõda pühakoda suleti, vara tassiti laiali ja hoonet hakati kasutama laona. 1950. aasta 26. märtsil avas spordiühing Spartak remonditud kirikus raskejõustikumaja. Pühameeste pilte asendasid Lenini ja Stalini portreed. Toimusid esimesed poksi-, maadlus- ja tõstmisvõistlused. Spartaki likvideerimise järel anti raskejõustikumaja spordiühingule Kalev. Kalevlased, kes olid juba muistsel ajal tublid ehitajad (näiteks Kalevipoeg), tegid pööningule lauatennisesaali, keldrisse kavandati bassein, saun ja baar. See projekt jooksis liiva ja mälestuseks jäi keldrisse basseiniauk.

Sportlased valasid selles majas üle neljakümne aasta võidujumalanna Nike auks higi. 1992. aastal läks hoone Mihkli kogudusele.

Huvitava sisearhitektuuriga 1531. aastal valminud kirik täidab nüüd oma põlist ülesannet. Kunagistel raskejõustikuharrastajatel tasuks seda maja külastada, mina sain igatahes elamuse.

Fotol: Nõukogude võimu ajal peeti Mihkli kirikus jutluse asemel poksivõistlusi.