Henn Vallimäe: spordil seisab ees väga raske aeg
Kaheksa aastat peetud võrkpalliliidu peasekretäri ametis on Vallimäe teeninud aina kiitust. Mõni ütleb, et mees jõudis endale mälestusmärgigi ehitada, aidates viia Eesti koondise EM-i finaalturniirile.
„Ent minu plaani kuulus ka meeskonna jõudmine Maailmaliigasse. Selle tegi teoks hoopis Soome,” lisab Vallimäe, kes pole nii vilets mees, et tal vaenlasi poleks.
Kümmekond aastat tagasi, kui Vallimäe istus kultuuriministeeriumi asekantsleri toolil, juhtides spordi kõrval sadat komisjoni (ka näiteks pornokomisjoni), kargas talle turja jalgpallijuht Aivar Pohlak, nimetades Vallimäed – mälu järgi tsiteerides – HI-viiruse kandjaks ja Eesti spordi vaenlaseks.
„Kui oled asekantsler, pead arvestama selliste väljaastumistega. Inimlikult oli see küll solvav,” meenutab Vallimäe. „Pohlakul on kombeks vastandada oma ala teistele. Korvpalliliiduga leppisime hiljem kokku: võrk- ja korvpall on konkurendid, aga saavad rahulikult koos eksisteerida. See kokkulepe pidas.”
Ometi on Vallimäel okas hinges. Ta poetab vaikselt, et arvatavasti oleks Eesti jalgpall Pohlakuta tugevam.
Kes teeb, tollest räägitakse. Räägitakse sedagi, et Pärnu kolledži juhtimine olevat Vallimäele vahepeatus, ta sihtivat suvituslinna meeri ametikohta.
Kergejõustikutaust
„Noo? Mul pole parteilist kuuluvust, poliitika ei istu mulle. Kultuuriministeeriumist tuli mul lahkuda, sest näis, et minuga hakati mängima poliitilisi mänge,” kommenteerib jutte Vallimäe, kes pole spordist eemaldunud.
Ta jääb edasi võrkpalliliidu juhatusse ja loodab viia Pärnu võrkpalli uuele tõusule. „Nii palju on küll kindel, et Pärnu ei lahku ei meeste ega naiste liigast. Leidsime klubile uue toetaja,” informeerib Vallimäe, lisamata, et Ruukki firma juht Villu Voogel on endine võrkpallur ja Vallimäe peretuttav.
Vallimäe tegi kunagi kümnevõistluses üle 7400 punkti ja kuulus selle ala mentori Fred Kudu õpilasena Eesti koondisse. Hiljem sai temast Kudu lähem abiline, veel hiljem kergejõustikuliidu treenerite kogu juht.
Ometi sai Vallimäest 2001. aastal hoopis võrkpallielu tegevjuht. „Kergejõustik ei kutsunud,” nendib Vallimäe. „Tagantjärele mõeldes oli see ehk heagi, sest mul oleks kergejõustikus – kus nagu teistelgi aladel oli kohati ägedat klannidevahelist võitlust – väga raske olnud. Olin end määratlenud „Kudu mehena”ja kuigi Kudu respekteeriti, oli tal ka arvukalt vaenlasi.”
Võrkpallis võis Vallimäe alustada puhta lehena. Auahne ja ambitsioonika mehena tegi ta pikaajalise plaani. „Kaheksa aasta pikkuse. Just nagu oleksin aimanud, et seda tööd mul nii pikaks ajaks ongi.”
Suuresti on just Vallimäe teene, et võrkpalli juures oli esmalt Urmas Sõõrumaa, kes seisis „Pärnu fenomeni” taga. Suurärimehe toel jõudis väikelinna klubi Euroopa Meistrite liigasse. Võrkpalliliidu presidendiks sai teine suurärimees Aadu Luukas.
Kas Vallimäe suurim viga võrkpalliliidu tegevjuhina oli asjaolu, et ta ei suutnud ala juures hoida Sõõrumaad, kes juhib ja toetab nüüd tennist?
„Kuidas ma oleksin teda kinni hoidnud? Saan Urmasega siiani hästi läbi, ta palus end nõustama, et tenniseliidu presidendiks saades spordiala juhtimist ja paberimajandust endale selgeks teha,” informeerib Vallimäe.
Raske aeg
Kõva töökogemuse ja kahe kõrgharidusega Vallimäel on läbilööki. Eelmise aasta lõpus kirjutas ta Postimehes artikli „Kas majanduskriis murendab Eesti spordielu?”, püüdes prognoosida spordi suundumusi majandussurutise oludes.
„Võimalik prognoos on ärisektori finantstoetuste vähenemine, samuti mõju väheneva tulubaasiga avaliku sektori poolt. Pole välistatud pankrotiuudised kodustes pallimänguliigades, tõenäoliselt kukutakse kõrgemalt valusamalt,” ennustas Vallimäe artiklis.
„Olin veel liiga leebe. Spordil, kultuuril üldse, seisavad ees väga rasked ajad, mille tulemused ilmnevad alles aastate pärast. Olümpiakomitee suudab kindlasti üksikud ässad pinnal hoida, kuid riikliku sektori asjatundmatu kärpekava sööb püramiidi alust ja mõjub hävitavalt treenerkonnale. See on valus löök,” tõdeb Vallimäe, kes nüüd spordist väliselt taandununa saab kriitilisem olla.
„Atlanta olümpial jäime medalita ja seejärel puhkes paanika. Asju arutati ja leiti spordi rahastamise kanalid. Üks neist, hasartmängumaks, on kokku kuivanud. Vajame uusi ideid, mille selekteerimisega ei maksa oodata nii kaua kuni taas medalita jääme,” rõhutab Vallimäe. „Loobuda võistluste korraldamisest, käia vähem mujal võistlemas tähendab suhtluse piiramist, spordi käibe ja tõsiseltvõetavuse vähenemist. Juustukera jääb seest tühjaks,” osutab Vallimäe, kes oli alaliidu eesotsas enamjaolt rammusal ajal: võrkpalliliidu eelarve kasvas kaheksa aastaga kaheksakordseks.
Eluloolist
Henn Vallimäe
Sündinud: 19. aprillil 1955
Haridus: TRÜ kehakultuur 1977, aspirantuur 1981, TÜ õigusteadus 1994, pedagoogikakandidaat 1988
Sport: kaks medalit Eesti meistrivõistlustel, kümnevõistluse summa 7470, 1993-97 kergejõustikuliidu treenerite kogu esimees, liikumise Eluterve Eesti algatajaid, 1996-2001 kultuurkapitali sihtkapitali esimees
Töö: 1977-89 TRÜ kergejõustikukateedri õppejõud, 1980-88 Fred Kudu abiline, 1989-95 TTÜ lektor ja dotsent, 1996-2000 kultuuriministeeriumi asekantsler, 2001–09 võrkpalliliidu peasekretär, alates 2009 TÜ Pärnu kolledži direktor.
