Jooksuraamat: vanad ajad, rauast tegijad

Inimene on imiteeriv olend ja just sel põhjusel tahaks uskuda, et spordiraamatute kirjutamisest on ikkagi mingit kasu. Just inspiratsiooni pärast. Kunagi, nii 15 aasta pärast, oleks põnev uurida, kellele Kristo Reinsalu ja Andrus Nilgi värske teos „Eesti jooksjate lood” tossud jalga sundis.

Ma ei jaga pessimismi pehmotõrvajatega, kes arvavad, et praegune heaoluühiskonna noorus on nii hellitatud, et ühtki korralikku jooksjat neist vaevalt tuleb. Jah, noorte valikuvabadus on palju suurem ja eluolust tulenev igapäevane liikumine väiksem. Aga kui vaatate rahvajooksudel võistlevatest lastest tehtud fotosid, siis näete, et jooksumaailma draama on neile sama haarav kui eelnevaile põlvedele.