Kalev Kooliliiga võit läks Rannu poistele ja Iisaku tüdrukutele

Nädalavahetusel jõudis lõpule Eesti võrkpalliliidu ja Eesti koolispordiliidu võistlussari Kalev Kooliliiga. Finaalturniirist, mis peeti juba neljandat aastat Viljandis, võttis osa 400 noort.

Võidu noppis poiste arvestuses Rannu keskkool, teiseks tuli Häädemeeste keskkool ja kolmandaks Sindi gümnaasium. Tüdrukutest võttis võidu Iisaku gümnaasium Tallinna humanitaargümnaasiumi ja Kalmetu põhikooli ees.

Kalev Kooliliiga on üleriigiline koolidevaheline võistlussari 7.–9. klassi õpilastele. Tegemist on Eesti suurima harrastajatele mõeldud noorte võrkpallisarjaga, milles sel hooajal osales 210 võistkonda 140-st koolist.

1500 mängijat

Kalev Kooliliiga on väljund kooli võrkpalliringides harjutavatele õpilastele ja võimaldab oma kooli au kaitsta ka neil, kes ei ole litsentsitud mängijad.

“Kui varem oli ainult esiliiga, kus mängisid spordikoolide lapsed, polnud koolil mõtet konkureerida, aga nüüd pääsevad teisedki mängima,” ütles Kadrina keskkooli õpetaja Jaan Rummi. “On leitud hea süsteem – võrdsed mängivad omavahel ja litsentsiga mängijatel on oma võistlus. Meil on koolis neid poisse, kes heitlevad Rakvere spordikooliga Eesti meistrivõistluste medalitele, ja neidki, kellega mängime Kalev Kooliliigat, kus ei tohi olla litsentseeritud mängijaid.”

Kadrina võistkonnas lõi Kalev Kooliliigas kaasa kirju seltskond – kõva suusataja, tubli maadleja, Eesti noortekoondise kandidaat korvpallis ja ka üks jalgpallur.

Tarvi Pürn Eesti võrkpalliliidust nimetas Kalev Kooliliigat Eesti suurimaks pallimängude võistlussarjaks. “Sellega on haaratud 210 võistkonda ja 1500 mängijat – need on ikka väga suured arvud. Kui paneme siia juurde ka sama suure osalejate arvuga Kalev Miniliiga, mis on mõeldud noorematele, 4.–6. klassi lastele, võime ikka väga rahul olla!” rääkis ta.

Seda, et võistlus liiga suureks paisuks, peakohtunik ja Suure-Jaani gümnaasiumi õpetaja Erla Soots veel ei karda: “Oleme ka suuremate turniiridega hakkama saanud. Võrkpall on üldse väga populaarne, kedagi ei pea sundima, ka tundides tahetakse just seda mängida.”

Peakorraldaja, Eesti koolispordiliidu projektijuht Arvo Toots kiitis korraldustiimi, kelle peale võib alati kindel olla. “Kui teed ikka neli aastat ühte asja, võib seda juba traditsiooniks pidada.”

Tase üllatavalt kõva

Pürn kiitis võistlussarja head sportlikku taset. “Nad on siin ju kõik oma maakonna võitjad,” tõdes ta. “Muidugi mängitakse ka Kalev Kooliliigas võidu peale, kuid osalejate nägudelt võis näha, et suure rõõmuga, mitte hambad ristis.”

Aktiivsemad võrkpallikoolid asuvad Viljandimaal, Harjumaal ja Tallinnas. Poiste ja tüdrukute võistkondi oli enam-vähem võrdselt. Kui Rannu poiste võit Häädemeeste üle tuli napilt viimastel minutitel, siis Iisaku tüdrukute edu võib lugeda toredaks üllatuseks.

Ermo Tõntsu Rannu keskkoolist tunnistas, et kokkumängu harjutati haiguste kiuste kõvasti ning meeskond läks võidu peale välja. “Meie koolis ongi just võrkpall kõigi lemmik – harjutame kolm korda nädalas. Meie treener Enn Kangur on samuti parim. “

Tallinna Humanitaargümnaasiumi õpetaja Anatoli Kuprjanovitsˇ ütles, et ka nende kooli türdukud treenivad kolmel korral nädalas. “See on ka tulemustest näha,” märkis ta, lisades: “Võrkpall on peaga spordiala, kus peab palju ette aimama. Tüdrukutele see sobib – naiselik loogika ja tunnetus erinevad meeste omast. Naised on kavalamad.”