Kas sportlased ja treenerid väärivad eriteenete eest sinist passi?
Eesti Vabariigi põhiseadus võeti vastu 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel. Kodakondsuse seadus jõustus 1.aprillil 1995. Sellel ajavahemikul sai Eesti kodakondsuse eriliste teenete eest 634 inimest.
Pärast kodakondsusseaduse vastuvõtmist saab vabariigi valitsus anda aastas eriteenete eest kodakondsuse kümnele inimesele. Aastatel 1996–2005 on nende hulgas olnud 21 sportlast ja sporditegelast.
Üks kodakondsusseaduse väljatöötajatest, riigikogu liige Mart Nutt ütles, et kuni 1995. aasta aprillini kasutati kodakondsuse andmisel 1938. aasta põhiseadust, kus ei olnud arvulisi piiranguid, mitmele inimesele võib aastas eriteenete eest kodakondsuse anda.
“Pehmelt öeldes tõi see kaasa korruptiivse lähenemise, kus sinine pass anti sadadele “vajalikele inimestele”, kes ei suvatsenud eesti keelt ära õppida,” lausus ta. “Kodakondsusseadusega õnnestus meil kork pudelile peale panna. Algselt oleks aastas saanud eriteenete eest kodakondsuse kuni viis inimest, Vähi ja Savisaare 1995. aasta valitsus tõstis piirmäära kümnele.”
Anatoli ·miguni teened
Spordikauge Nutt põrnitses eriteenete eest kodakondsuse saanud sportlaste nimekirja ja tunnistas, et need nimed ei ütle talle just ülemäära palju.
“Kui aus olla, siis siin nimekirjas olevatele treeneritele poleks olnud mingit vajadust eriliste teenete eest kodakondsust anda,” lausus ta. “Eriliste teenete mõte on ju selles, et anda kodakondsus väljaspool järjekorda sportlastele, kes esindavad Eesti riiki. Treener ei esinda riiki, esindab sportlane.”
Meenutasin rahvaasemikule kisa ja kära, mis puhkes treener Anatoli ·miguni ümber üheksakümnendate aastate keskpaigas. Siberist Zlatoustist pärit Vene erusõjaväelasel oli oma sünnimaa kodakondsus, kuid tal tekkisid viisaprobleemid.
Hea, et ta jõudis kodakondsustaotluse sisse anda enne seaduse jõustumist, sest välisriigi relvajõududes teeninud sõjaväelasele olnuks kodakondsuse andmine küllaltki problemaatiline. Kuigi kõigile oli selge, et Anatoli ·migunil on tänu tütar Kristina edukatele suusasõitudele erilised teened Eesti riigi ees. Nagu olid ka Johann Voldemar Jannsenil...
Abeljanov põrus eksamil
2000. aastal sai eriteenete eest kodakondsuse Kalevi korvpallimeeskonna kunagine keskmängija Ra‰id Abeljanov.
Intervjuus Sporditähele tunnistas ta vene keeles: “Muidugi püüdsin neid pabereid lihtsamalt saada, aga paar-kolm aastat lükati mu taotlus tagasi. Ikka oli kiiremini vaja kodakondsus anda mõnele maailmameistrivõistlustele sõitvale hokimängijale või maletajale. Mina töötasin koos Jaanus Levkoiga noortekoondise juures ja minulgi oli vaja dokumendid korda saada. Suurt abi ja toetust osutasid mulle Peep Aaviksoo ja Toomas Savi.”
Kodakondsusest on Abeljanovil kasu üksnes reisimisel, veel aastapäevad tagasi oli ta kahel korral läbi kukkunud keeleeksamil, mis tõstnuks tema kvalifikatsiooni treeneri ja õpetajana. “Eesti keel on raske ja kippus vahepeal ununema,” kurtis aastaid Ungaris elanud hiiglane.
Abeljanovi püüe omandada vähemalt keskmisel tasemel eesti keele oskus ei tekita minus kahtlust. Küll aga panevad pead vangutama mõned teised isikud kõnealuses nimekirjas. Näiteks sai 2004. aastal kodakondsuse eriliste teenete eest Sillamäe kergejõustikuklubi treener Jevgeni Terentjev, Eesti spordiseltsi Kalev auliige. Küllap on tegemist tubli treeneriga, aga Kalevi esimehe Peeter Kreitzbergi väitel kirjutas Terentjev 2005. aasta suvel Sillamäe kergejõustikuklubi nimel alla tema- vastasele umbusaldusele, “kuigi ei saanud üldse eesti keelest nii palju aru, et mõista, mida ta toetab”. (Eesti Spordileht).
Raske on mõista õpetajat või treenerit, kes pole suutnud taasiseseisvuse viieteistkümne aasta jooksul omandada elementaarsemalgi tasemel eesti keelt. Kuidas ta siis lapsi õpetab? Kindlasti vene keeles, aga kas ka venemeelselt?
Kultuuriministeeriumi spordiosakonna juhataja Tõnu Seil tunnistab, et eriteenete eest Eesti kodakondsuse andmine ei muuda inimese loomust. “Kõik oleneb inimesest, kas ta tuleb Eesti ühiskonnaga kaasa või mitte,” lausus ta.
Heaks näiteks tõi spordiametnik kergejõustiklase Pavel Loskutovi, kel on erilised teened tänu Euroopa meistrivõistlustel võidetud hõbemedalile, kuid kes pole vajanud valitsuse meelehead kodakondsuse taotlemisel.
Kuigi viimastel aastatel on eriteenete eest kodakondsuse taotlejate hulk kahanenud, vaadatakse alaliidult või spordiklubilt tulnud taotlused põhjalikult üle.
Kes on Dmitri Suur?
Mullu sai kodakondsuse eriliste teenete eest jäähokimängija Dmitri Suur. Eestis sündinud, kuid Vene kodakondsuse võtnud kaitsja suhtes muutuvad kultuuriministeeriumi spordiametnikud ja jäähokiliidu peasekretär Riho Soonik kidakeelseks.
Tõnu Seili mäletamist mööda esitati Suure kandidatuur esimest korda 2002. aastal. “Lükkasime Suure kandidatuuri kaks kuni kolm korda tagasi,” rääkis ta. “Et jäähokiliit kinnitas mullu, et tegemist on Eesti koondisele vajaliku kaitsemängijaga, esitasime tema kandidatuuri valitsusele.”
Kultuuriministeeriumi spordiosakonna peaspetsialist Malle Englas täpsustas: “Tegemist on Eestis sündinud, aastaid Venemaal mänginud ja praegu USA-s mängiva sportlasega, kes enne abiellumist kandis Dmitri Rodini nime. Ta ei ole Vene kodakondsusest loobunud ning Eesti kodakondsusest huvitatud. Seetõttu ongi talle kodakondsus antud tinglikult.”
“Paha lugu,” tunnistas Tõnu Seil. “Kui ta ise initsiatiivi üles ei näita, ei saa ta Eesti koondise eest mängida,” ütles alaliidu peasekretär Riho Soonik tagantjärele targana.
Aastaid kodakondsus- ja migratsiooniametis töötanuna tundub mulle olukord pentsik. Kas tõesti oleme jõudnud olukorda, kus jagame jaanipäeva ja jõulude eel kodakondsust nagu präänikut? Õigemini määrime seda kõige labasemal kombel kaela, sest vaevalt keegi “Vale-Dmitrilt” nõusolekut üldse küsis.
Dmitri Skiperski juhtum
Aasta eest TVMK jalgpallimeeskonnas Eesti meistriks tulnud Dmitri Skiperski juhtum erineb kardinaalselt Ameerika-Dmitri omast. 1973. aastal Armaviris sündinud endine jalgpallur ja praegune telekanali PBK filmide tõlkija on omandanud eesti keele kõrgtasemel.
Magistritööd eesti keeles kirjutava Skiperski jaoks sai saatuslikuks õppimine ehitusvägede poliitilises sõjakoolis, mis võrdsustas ta võõrriigi relvajõudes teeninud kaadrisõjaväelasega.
“Pärast lõpetamist oli kohustus aasta sõjaväes teenida. Kirjutasin raporti, et ei taha armees jätkata, pole minu kutsumus,” rääkis Venemaa kodanik aasta tagasi SL Õhtulehele. Teda iseloomustatakse tagasihoidliku ja korrektse inimesena, kes suutis jalgpallurikarjääri kõrvalt omandada kõrghariduse. Paraku tuleb tal Eestis elamiseks luba küsida. Iga viie aasta järel.
Pikka aega Eestis elanud kodanikel langeb lähiajal ära viisamure Euroopa Liidus reisimisel. Seetõttu pole vahet, kas viis sporditegelast saavad sel aastal kultuuriministeeriumi taotlusel eriteenete eest kodakondsuse või mitte. Suure tõenäosusega kõik ei saa, sest sel aastal näikse valitsuse poliitiline otsus olevat anda kodakondsus
DÏohhar Dudajevi lesele, kolmele lapsele ja viiele lapselapsele.
Kokku saab ju eriteenete eest kodakondsuse anda kümnele inimesele. Aga see piirang ei keela sporditegelastel õppida
selgeks eesti keelt ja püüda saada kodakondsus naturalisatsiooni korras. Alates 2004. aasta 20. märtsist on ooteaeg endise ühe aasta asemel vaid kuus kuud.
Sporditegelased, kes on saanud eriliste teenete eest kodakondsuse:
1996
Anatoli Šmigun – (esitaja Jaak Allik), teened Eesti suusaspordi arendamisel
Eduard Belkin – ( Jaak Allik), teened Eesti jalgpalli arendamisel
Pranas Mickevicius – (Jaak Allik), väljapaistvad saavutused spordi arendamisel
1997
Jevgeni Bolšakov – (Jaak Allik), teened Eesti laskespordi arendamisel ja propageerimisel
Konstantin Primakov – (Jaak Allik), teened Eesti poksispordi arendamisel
Sergei Zjukin – (Jaak Allik), saavutused males nii Eesti kui rahvusvahelisel tasandil
1998
Mihhail Koršunov – (Jaak Allik), saavutused jäähokis
Aleksei Terentjev – (Jaak Allik), saavutused jäähokis
2000
Rašid Abeljanov – (Signe Kivi), teened spordi arendamisel
2001
Larissa Netšeporuk – (Signe Kivi), seitsmevõistleja
Sergei Gluško – (Signe Kivi), panus sõudespordi arengusse
Sergei Vesselov – (Katrin Saks), kelguhokikoondise liige
2002
Kirill Litovtšenko – (Signe Kivi), triatleet
Leonid Brjuhhov – (Signe Kivi), kergejõustikutreener
2003
Tatjana Partõka – (Urmas Paet), ujumisetreener
Sergei Matvijenko – (Urmas Paet), kurtide kergejõustikutreener
2004
Dmitri Vorobjov – (Urmas Paet), kikkpoksi maailmameister
Jevgeni Terentjev – (Urmas Paet), kergejõustikutreener
Sergei Gubarev – (Urmas Paet), vehklemisetreener
Ivan Kovaljov – (Urmas Paet), kergejõustikutreener
2005
Dmitri Suur – (Raivo Palmaru), saavutused jäähokis
* sulgudes ettepaneku
teinud minister
