“Nii head aega ei osanud küll oodata!” õhkas Balta. “Mõtlesin, et 23,40 oleks juba väga hea. Ilmselt alahindasin ennast, tundsin end kolme esimese ala järel väga väsinuna.”

Sprint oleks kergem tee

Verivärske riigi rekordiga ületas Balta mäekõrguselt Katrin Käärtile kuulunud tippmargi 23,78, ja mis veelgi hämmastavam, täitis 2007. aasta MM-i A-normi 23,10.

“Ideaalne jooks ilusas stiilis, hea keskendumine ja suurepärane ilm,” loetles treener Andrei Nazarov hoolealuse imelise arenguhüppeni viinud põhjuseid. Veel mullu läbis Balta 200 m ajaga 24,03, kuid kümme päeva tagasi andis võimekusest märku Türil 100 m jooksu Eesti rekordi 11,57 kordamisega.

Kuigi Balta võiks EM-il osaleda nüüd 200 m jooksus, eelistab ta jätkata sinilinnu püüdmist seitsmevõistluses. Ta ütles, et ei mõtle võimalusele pühenduda sprindile.

“Sprint oleks kergem tee, me tahame käia raskemal teel,” lausus ta. “Millegipärast suudan seitsmevõistluses väsinuna joosta kiiremini.”

Nazarovi sõnul on Balta plahvatuslik kiirus arenenud mitmevõistluse treeninguga. Treener pole kindel, et sprindi eritreening teinuks hoolealuse nobedamaks. “Ma ei hakkaks fantaseerima veel tema ajast 22,70–22,80,” lisas ta.

Mullu juunioride EM-il 5794 punktiga pronksmedali pälvinud Balta võitles talvel ligi kolm kuud haiguste ja põlvevigastusega. Alles aprillis Kreekas harjutades tundis ta kehas taas tärkamas jõudu.

“Soe kliima, rikkalik toidulaud ja hea staadion lubasid korralikult treenida,” rääkis Balta. “Kodus sain tugevasti edasi harjutada. Treeningulaagrist Rakverest sõitsime otse Türile võistlema ja kohe tuli hästi välja.”

Arlesis läks Balta õhtusöögi järel Remigija Nazarovienega jalutama, arutledes avapäeva etteastete üle ja kuulates maailmaklassi kuulunud endise seitsmevõistleja nõuandeid.

“Sportimise tahtmist ei saa keegi õpetada, see peab tulema endast,” lausus neiu. “Andrei ja Remigija on õpetanud kõike muud – tehnilisi oskusi, võistlusteks valmistumist, oma emotsioonide väljendamist ja talitsemist staadionil.”

Liikus nagu tulesäde

Balta alustas kahepäevast heitlust nagu tulesäde – kohe sündis kaks eneseületamist.

100 m tõkkemaal lõi ta hoojala vastu kolmandat tõket, kuid püsis ometi Klüftiga ühes rütmis ja alles viimasel paarikümnel meetril rebenes vahe rootslanna kasuks – ajad 13,64 ja 13,70.

Isiklik rekord avas Baltas portsu energiavaru. Kõrgushüppes alistus 168 cm pikkusele neiule 1.74, mis oli sentimeetri võrra üle oma tippmargi.

Neljakilone kuul tundub nääpsukesele (vaid 53 kilo!) piigale raske. Ometi liigutas ta end kolmandal katsel tõukeringis särtsakalt ja sai hoolimata raudmuna madalast õhulennust kirja korraliku tulemuse 11.55.

Ta raputas väikesi rusikasse surutud käsi ja lehvitas Nazarovile. Treener vangutas pead – tehnika logises. Ent tema nägu tõmbus naerule. “Ksenja rõõmustas, nagu oleks tõuganud üle 15 meetri,” ütles Nazaroviene.

Võimsat vormi näitas Balta ka teise päeva avaalal kaugushüppes, saades isikliku tippmargiga 6.56 teise koha. Anu Kaljuranna Eesti rekord 6.64 jäi ootama järgmisi võistlusi, Balta eelistas kolmanda katse asemel säästa jõudu. Klüft piirdus 6.32-ga.

Balta soontes voolab mitme rahvuse verd

Harjumaalt Nissist pärit Ksenja Balta ütles, et tema suguvõsas on eri rahvusest inimesi.

Tema ema on nõukogude võimu ajal Siberisse saadetud eestlaste järeltulija, kelle esivanemates on ka venelase ja sakslase geene. Tema isa suguvõsa on lõunamaa päritolu. “Seal on kreeklasi, moldaavlasi,

rumeenlasi,” rääkis ta.

Balta peab tähtsaks, et vanemad tema sportimist toetavad ja võistlustel käivad. Ta meenutas, et kord Tallinnas Tondil Audentese koolimajast mööda sõites öelnud ema: “Ksenja, sa tuled siia õppima.”

“Ei tule!” vastas tüdruk, kellele ei meeldinud vana maja. Nüüdseks on Audenteses väga head sportimisvõimalused ja Nissi põhikooli lõpetamise järel soovitas õpetaja Ester Legonkov Baltal astudagi sinna õppima.

Kevadel Audentese spordikooli lõpetanud Balta pole kõrgkooli astumisele veel mõelnud. Ta ütles, et sooviks õppida tantsujuhtimist.