Loodan, et ei lähe kaotsi. Kui me ka siit ei saa uut hingamist ega suuda rohkem rahastajaid kaasata, on midagi väga valesti. 2008. aastast alates on meie noored tõstjad jõudnud esikuuikusse kõikide vanuseklasside tiitlivõistlustel (kokku 13 korda – toim). See näitab, et on olemas huvilised, oskusteave ja treenerid, kes suudavad neid sinna viia.

Arusaamatul põhjusel oleme aga rahastamise poolest vaeslapse rolli jäänud. Igal kevadel küsin, miks meie numbrid ei suurene, ja kuulen Suurkarja tänavalt (kultuuriministeeriumist – toim) nagu makilindilt: meie summad on ka samad. Aga miks on? Riigieelarve on ju märgatavalt kasvanud.