• Kord 1950-ndail oli Heino Kruusi teha, kas Nõukogude Liit kroonitakse korvpallis Euroopa meistriks. Mänguaeg oli läbi, seis viigis, visata üks vabavise. Kruus sai palli korvi, nii et võrk isegi ei sahisenud. Kusjuures viskas „saianaist”, kahe käega alt.
Kui Kruus, kuld kaelas, koju saabus, pärisid lehemehed, kas otsustava viske tabamine oli juhus. „Ei,” vastas Kruus külma rahuga. „Juhus olnuks siis, kui ma mööda visanuks. Selleks ma trenni teengi, et otsustavatel hetkedel sisse panna.”
Tartu Rock võinuks saada EuroChallenge’i sarja vahegrupiturniiril Hollandis Den Bosch Shoetersi vastu magusa võidu, paraku lennutas Augustas Pečiukevičius viimastel sekunditel kaks vabaviset mööda. Nagu ka Joosep Toome nädal varem, ent tookord tuli taevas Rockile appi, Hollandis enam ei tulnud.
Kui Kruus treenis selleks, et palle korve saata, siis mille nimel möödaviskajad harjutavad?
• Spordis poolest rehkendusest ei piisa Alati ei kehti õpetaja Lauri soovitus, mis teadupärast kõlas: kui kogu rehkendust teha ei jõua, tee pool, aga tee hästi.
Eesti olümpiakomitee algatus jagada toetust neile, kes võiksid tiitlivõistlustel kümne sekka mahtuda, on tervitatav, aga… Spordiametnikud õhkasid, et Ardo Arusaarele, Eleriin Haasale ja teistele on 10 000 eurot, mis lisaks eraldatakse, suur raha. Ent miks just see summa? Äkki on neil selleks, et katta kõik vajadused, vaja paar tuhat eurot rohkem?
Joosep Toots sai ka poole rehkendusega mõisavalitsejaks. Spordis võib aga võitu kaotusest eraldada üksainus ärajäänud laager või isegi massaažikord. Kas ei saaks sportlastele toetust maksta vajaduse järgi?
• Laskesuusk ruulib Äkki oleks positiivne ega räägiks sellest, et Otepääl toimuv laskesuusatamise EM ei huvita kedagi ja publikut pole? Räägime Rene Zahkna hõbemedalist, vaat see on kõva! Mullu tõid juunioride tiitlivõistlustelt olümpiaaladel medaleid ainult laskesuusatajad ja vehklejad. Zahknal on tänavugi märk maas, nüüd ootame vehklejate vastust.
