Markko Märtin pääses august
Markko Märtin-Toomas Kitsing tegid Jyväskylä ralli avapäeval imesõidu, tõustes 53. stardipositsioonilt 14. kohale. Tulemus oli Märtinile otsekui lunastus lootusetult alanud hooaja eest.
MMetapil startisid Märtin-Kitsing esmakordselt. "Mingit kindlat plaani meil polnud," ütleb Märtin. "Sõitsime tunduvalt aeglasemalt kui Eesti rallidel, püüdsime suuri vigu vältida.
Avapäeva 14. koht oli endalegi üllatus. Ettepoole jäid tehaseautod, mille roolis väga nimekad sõitjad. Meie nappide kogemustega olnuks 1993. a. Toyota Celical võimatu enamat saavutada."
Pealtvaatajad hüppasid kahte lehte
Juba esimeselt katselt jõudsid Märtin-Kitsing finishisse koos eesstartinud paariga. "Teed polnud selleks ajaks enam ollagi," kirjeldab Markko teravaid elamusi. "Isegi üheteistkümnendalt positsioonilt alustanud Sebastian Lindholm väitis, et rada meenutas ülesküntud uudismaad.
õnneks sadas võidusõidu eel vihma, tee ei tolmanud. Eessõitja kannul kihutamine oli ikkagi omamoodi kogemus. Pealtvaatajad ei osanud oodata kahte autot korraga tulemas ja hüppasid pahatihti alles viimasel hetkel kõrvale. üsna imelik oli rahva seas tingeldada."
Teine võistluspäev ei sujunud eestlastel enam nii hästi. "Põhjusi oli mitmeid," räägib Markko. "ööbimispaigaks valisime Jyväskylä peatänava ääres asuva hotelli. Kohalikud pidutsesid kärarikkalt hommikuni, uinuda ei õnnestunud."
Ka rada läks raskemaks. "Avapäeva trassid meenutasid mõneti meie teid," tõdeb Märtin. "Edaspidi tulid kiired, suurte hüpetega "lennuväljad", mis nõudsid eelnevat kogemust. üritasime algul natuke nobedamalt sõita, kuid tegime vaid rohkem vigu. Lohutasime ennast: esimesel MMil ei tohigi hulluks minna."
Tehaseautodel kihutavad üliinimesed
Märtin usub, et MMi tuleristsete saamiseks pole Jyvaskylä sobivaim paik. "Teed on omanäolised, välismaalastel on seal raske midagi korda saata. Trampliine õpid tundma alles suurel kiirusel, silmaga ei oska neid hinnata."
Kolm katset enne lõppu hakkas Märtini-Kitsingu auto peaülekanne kurja häält tegema. Mehaanikute pingutused viga parandada ei kandnud vilja. Viimaks mõisteti: pole mõtet jätkata, muidu laguneb käigukast hoopis.
"MMi osavõistlus on raske katsumus, mis eeldab hoopis teistsugust taktikat," tõmbab Märtin muljed kokku. "Eestis hakatakse esimestest meetritest täie rauaga kihutama. Tippvõistlusel niimoodi vastu ei pea - väsid ise ja laguneb auto. Tuleb hoolega mõelda, kus gaasipedaalile raskemalt vajutada, kus pisut tagasi hoida.
Esikümne mehed näitavad tõepoolest imekiirusi. Tekib tunne, et tegemist on hoopis teise, üliinimestele mõeldud spordialaga. Seda enam üllatas meie avapäeva kõrge koht - seljataha jäi mitu esiveoga tehaseautot.
Elu kinkis õppetunni
Jyväskylä ralli avapäev oli Märtinile otsekui lunastus üliminoorse hooaja alguse eest. EK ralli ajal seisis Eesti lootusandvaimaks nooreks võidusõitjaks tituleeritu pealtvaatajate summas ega osanud tuleviku osas sõnagi kosta.
Tänagi ei taha ta juhtunu tagamaid täpsemalt selgitada. "Plaanid olid ilusad," ütleb mullu koos Robert Lepiksoniga Eesti meistriks tõusnud Markko mokaotsast. "Kuid need ei täitunud. EK ralliks olin ootamatult jõudnud nullpunkti - polnud autot ega ühtegi toetajat."
Märtin ei maini nimesid. Sõnab diplomaatiliselt, et hooaja alguse nurjumine jääb "mõne inimese hingele". "Täismehed nii ei toimi," pahandab ta. "Plaanide muutumisest saab kasvõi telefonitsi teatada. Elu kinkis õppetunni - tulevikus olen ettevaatlikum."
Märtin usub, et lõpuks oleks ta august ka oma jõul välja roninud. "Kuigi pettasaamine lõi jalad alt, kõigepealt tulnuks hakata end püsti ajama. õnneks helistas päev pärast EK rallit Toomas Kitsing ning küsis, kas soovin tema roolimeheks hakata? Loomulikult tahtsin. EK-tiimil on piisavalt hea auto ja tubli meeskond."
Tulevikust rääkida ei söanda
Koostöö Kitsinguga hakkas kohe sujuma. "Kui näed, et ka paarimees on nakatunud suurest tahtmisest, ei saa usalduskriisi tekkida," pahvatab Märtin. Liiga lilleliseks ei maksa noorte areeniletõsnute seisu siiski pidada. "Pärast Võru rallit kirjutati-räägiti meie autost ülivõrdes," selgitab Markko. "Tegelikult ei saa nii lihtsat mõõdupuud kasutada. Kindlasti on A-rühma Toyota Celica N-grupi masinatest pisut üle. Samas on meie auto neli aastat vana, kaasajastatud Mitsubishi Lancerid trügivad talle kannule."
Eeloleval nädalavahetusel stardivad Märtin-Kitsing Lõuna-Eesti rallil. Kaugemaid tulevikuplaane ei julge Markko punuda. "Mullu sõnasin ära," sülitab ta kolm korda üle õla.
TõNU KEES
