Nädala kommentaar: kaklev konnatiik

Jälgin sportlikust huvist ja professionaalse vajaduse tõttu väga järjepidevalt mitme riigi spordimeediat. Eelkõige Inglismaa, Venemaa, Soome ja Norra, pistelisemalt ka muud kantsid.

Võin kinnitada, et mitte kusagil ei harrastata eri spordialade huvigruppide vahel säärast kukepoksi kui Eestis. See on siinmail kestnud aastaid ja näib, et jääb kestma igavesti. Trend, mis on vähemalt minu arvates peale kroonilise rahapuuduse Eesti spordi üks suuremaid arengupidureid.

 Mõneti on need kaks tegurit omavahel seotud – eks suures pildis kätšitaksegi ju enamasti seetõttu, et väikesest leivatükist oma paluke saada. Aga mitte alati. Kohati kakeldakse justkui tähelepanuvajadusest ja/või üksnes kadedusest naabrimehe vastu.