Nõo koolijuht Jaanus Järveoja: spordile kulutatud aja saan kahekordselt tagasi
Ta on Eesti seenioride meister jalgratta talikrossis ning võitnud kolmel korral vallavanemate ja volikogu esimeeste mitmevõistluse. Tartu maratoni neliküritus, kaks suusamaratoni ja kaks rattasõitu, kuulub aastaid kindlalt Järveoja spordiplaanidesse.
Nõo kool kinnitab teada tõsiasja, et kõik algab suhtumisest: kuidas juht ees, nii kool järel.
Nõo reaalgümnaasium on üks Eesti tunnustatumaid koole. Reaalainete süvaõppeklassid on Nõos alates aastast 1964, samal aastal sai kool esimesena tolleaegses Nõukogude Liidus endale arvuti Ural-1. Edumarss jätkub aastakümneid. Olümpiaadidel nopib kool poodiumikohti nii kodu- kui ka välismaal. Jaanus Järveoja on direktoriametit pidanud 15 aastat.
Koolil oma olümpia
Sport on Nõo koolis alati au sees olnud. Iga kahe aasta tagant peetakse antiikstiilis olümpiamängud, kus atleetidel on riietuseks toogad ja spordialadeks kilbijooks, kaarikusõit ja muu asjakohane. Viis olümpiat teevad Nõo koolist kõige rohkem kooliolümpiaid korraldanud kooli Eestis.
Traditsiooniks on saanud seegi, et koolivaheaegadel võtavad Eesti eri koolide õpetajad omavahel mõõtu korv- ja võrkpallivõistlustel. Talvisel koolivaheajal peeti rekordilise arvu osavõtjatega Eesti koolispordi liidu võrkpalliturniir Suure-Jaani gümnaasiumis, sellest võt- tis osa 400 õpetajat 33 koolist. Nõo reaalgümnaasium noppis esiliigas kulla Tartu Descartes’i lütseumi ja Tallinna 21. kooli õpetajate ees.
“Oleme õpetajate võrkpallivõistlustel osalenud juba 16 aastat, korra oleme varemgi võitnud, samuti korjanud hõbedaid ja pronkse,” rääkis direktor Järveoja. “Peaaegu sama koosseisuga võistleme ka korvpallis. Nõo on nii õppimise kui spordi poolest kõva kool. Me ei saa ju õpilastest maha jääda.”
Kaheksaliikmelisse võistkonda ei kuulu mitte üksnes kehalise kasvatuse õpetajad, vaid ka algklassi-, matemaatika- ja tantsuõpetaja. Kolleegid muhelevad, et direktor on kapten, kes paneb taktika ja rünnakud paika Phytagorase teoreemi järgi, nagu matemaatikaõpetajale kohane. Üldse on võistkond koosseisus Helen Austa, Ingrid Hamer, Kulla Saar, Vello Tomson, Mart Mäerand, Gunnar Aasmäe ja Helje Järveoja ebapedagoogiliselt muhe.
Õppimine on tähtsaim
Kord nädalas mängivad õpetajad võrkpalli, teistel päevadel on individuaaltreeningud, talvel suusatamine, suvel on põhispordiala kalapüüdmine.
“Treeningseltskond, kes pidevalt liigutades ennast vormis hoiab, on tegelikult palju suurem – 70-st õpetajast teeb sporti
kolmandik. Võistlustele pääsevad parimad, konkurents on tihe,” rääkisid õpetajad läbisegi.
“Meil on nii, et kui uus õpetaja tööle tuleb, on esimene küsimus, kas ta võrkpalli oskab mängida, ja seejärel vaatame edasi, mida ta veel oskab…”
Oma õpetajaid kiidab ka Järveoja. “Helen on üle 15 aasta korvpalli mänginud, Helje ja Ingrid osalesid noorpõlves just võrkpallitreeningutel, Kulla ütleb, et tema seda mängu ei oska, kuid palli ei karda. Gunnar ja Mart saavad spordiinimestena iga alaga hakkama. Eks sellise taseme saavutamine eeldab midagi rohkemat kui harrastussport. Mina hakkasin võrkpalli mängima alles siis, kui Nõo kooli tulin. Enne seda mängisin korvpalli.”
Koolis tegutseb juba 15 aastat õpetajate aeroobikaring, lisaks tegeletakse kepikõnni ja joogaga. “Võistleme aga pallimängudes. Sama koosseisuga mängime esimesel koolivaheajal korvpalli, talve- vaheajal võrkpalli ja kevadvaheajal samuti võrkpalli,” rääkisid õpetajad.
“Igal õppeaastal on koolis oma korvpalli- ja võrkpalliturniirid, kus ka õpilaste vastu mängime.” Õpilased on vähemalt sama tublid kui õpetajad.
“Kuu aega tagasi võitsid noored Eesti meistritiitli koolispordi liidu võrkpallisarjas,” täpsustas direktor Järveoja. Tiitleid on teisigi, kuid koolis kehtib ka nõue – kui sport kellelgi õppimist segama hakkab, siis ta võistlema ei pääse. Koolitöös järelandmisi ei tehta.
Nõo kool on kuulus ka orienteerujate poolest. “Meil endal orienteerumise trenni ei ole, kuid tulemused sellel alal on väga head, sest Kobrase ja Ilvese klubides treenivad õpilased on olnud väga edukad,” kõnelesid pedagoogid. “Meie kasvandikud on näiteks Sixten Sild, Eveli Saue ja Olle Kärner. Nemad on kõik koolispordist välja kasvanud. Sulgpall on väga heal tasemel, Eestis ongi ju sulgpallis kolm keskust – Tallinn, Tartu ja Nõo.”
“Kuigi võimalusi võistlustel käia on palju, eelistame meie koolispordi liidu võistlusi, sest neid iseloomustab väga hea korraldus,”
kiitis direktor Järveoja. “Kui tavaliselt võistlustel söögipoolist ei pakuta, siis koolisportlased on alati hästi toidetud, mujal peab treener käima nurgakohvikus saiakesi ostmas.”
Direktori kinnitusel peab ikka paika tõsiasi, et kes palju teeb, see palju jõuab. “Igapäevaelus saan kindlasti spordile kulutatud aja kahekordselt tagasi. Elan palliplatsil emotsioonid välja, teistele pahasti ei ütle, platsil ei vannu, kaotuses kedagi ei süüdista.”
