Päev spordiajaloos. 1. detsember

                 
Päev spordiajaloos. 1. detsember
----

SÜNNIPÄEV

»»» 1894 Armand Emile Massard
, Prantsusmaa vehkleja ja sporditegelane (Pariis - surn. 09.04.1971). Olümpiavõitja 1924 Pariisis epees ja -pronks meeskonnavõistluses, -hõbe 1928 Amsterdamis meeskondlikult. Prantsusmaa meister 1914. Pärast loobumist oli tegev spordijuhina, Prantsusmaa olümpiakomitee president 1933-1967 ning ROK-i asepresident. Tuntud ka kirjanikuna.

»»» 1902 Rudolf Loo, Eesti kreeka-rooma maadleja (Narva – surn. 30.05.1983 Västerås). Jagas Pariisi olümpial 1924 poolraskekaalus 7.- 8. kohta, EM-il võitis 1926 hõbeda ja 1927 pronksi. Eesti meister 1924 ja 1925. Elas 1924-1934 Soomes, aastast 1934 Tallinnas. Lahkus 1944 sõjapõgenikuna Eestist, aastast 1946 elas ja töötas Rootsis. Alustas maadlustreeninguid 1921 Tallinna Valvajas ning jätkas Spordis Anton Ohaka suunamisel.

»»» 1909 Hans-Heinrich Sievert
, Saksamaa kergejõustiklane (Liensfeld bei Eutin – surn. 06.04.1963 Eutin). Esimene Euroopa meister kümnevõistluses 1934 Torinos. Kogus 8103,245 punkti (1985. aasta punktitabeli järgi 6515). Osales 1932 Los Angelese olümpial kolmel alal: kümnevõistluses oli 5., kuulitõukes 6. ja kettaheites 11. Spordiklubi Eimsbütteler TV, pikkus 188 cm, kaal 88 kg. Kaotas 1944 sõjategevuse käigus Ungaris vasaku jala. Pärast sõda oli Hamburgi kergejõustikuföderatsiooni esimees ja föderaalvalitsuse spordinõunik.

»»» 1909 Heino Mikkin, Eesti spordireporter (Tapa - surn. 13.03.1992 Tallinn). Töötas 1934-1936 Uudislehe sporditoimetajana, oli 1935-1937 ESK informatsioonibüroo ja spordipropaganda büroo juhtaja, 1936-1940 Riigi Ringhäälingu sporditoimetaja-reporter, 1940-1941 Rahva Hääle infoosakonna vanemtoimetaja. Pärast sõda oli 1945-1954 Noorte Hääle sõjalis-kehakultuuriosakonna juhataja , 1954-1955 Komsomoli-nimelise staadioni direktor, 1955-1956 Kalevi jalgpallimeeskonna ülem, 1956-1980 Eesti Televisiooni kommentaator. Kuulus 1946-1965 Eesti jalgpalliföderatsiooni presiidiumisse, oli 1949-1958 aseesimees ja esimees. Tegutses aastast 1930 jalgpallikohtunikuna, juhtis ka rahvusvahelisi mänge. Tuli 1930 Tapa Spordiklubi meeskonnas Ida-Eesti A-klassi meistriks jalgpallis.

»»» 1911 Walt Alston
, USA pesapallur ja treener (Venice, Ohio - surn. 01.10.1984 Oxford, Ohio). Tema karjäär mängijana piirdus MBL-is küll vaid ühe mänguga St. Louis Cardinalsi eest, kuid treenerina viis ta Brooklyn/Los Angeles Dodgersi aastatel 1954-1976 neli korda World Seriesi võidule (1955, 1959, 1963, 1965). Meeskond võitis 23 aasta jooksul tema juhendamisel 2063 mängu ehk üle 55 protsendi. 1983. aastal valiti Alston pesapalli Kuulsuste halli. Hüüdnimi Smokey.

»»» 1911 Franz "Bimbo" Binder, Austria jalgpallur, ründaja (St. Pölten - surn. 24.04.1989 Viin). Mängis Austria koondises 19 mängu ja lõi 16 väravat, pärast Anschlussi Saksamaa koondises 9 mängu ja 10 väravat. Viini SK Rapidi koosseisus neljakordne Austria meister ja kolm korda liiga edukaim väravalööja. Saksamaa meister 1941. Pidas kogu karjääri jooksul 756 mängu ja lõi 1006 väravat. Pärast loobumist töötas treenerina (SSV Jahn Regensburg, PSV Eindhoven, 1. FC Nürnberg, 1860 München, Rapid).

»»» 1912 Richard Kuremaa
, Eesti jalgpallur, ründaja (Tallinn - surn. 01.10.1991 Tallinn). Eesti koondises 1932-1940 kokku 43 mängu ja 18 väravat. Õppis Westholmi gümnaasiumis, jalgpalli harrastas Spordi väljakul. 17-aastaselt astus töölisspordiseltsi Hermes, tegi 1930 kaasa võistlusreisi Asutriasse. 1931 siirdus spordiseltsi Puhkekodu, järgmisel aastal Kalevisse, seejärel Tallinna Jalgpalli Klubisse, 1936 Pärnu Tervisesse. Oli 1938 Estonia ja 1940 Tartu Olümpia meeskonnas Eesti meistreid, 1939 Balti turniiri võitjaid. Mobiliseeriti 1941 Punaarmeesse. Osales Velikije Luki lahinguis, langes vangi ja karistati hiljem pikaajalise vangistusega Siberis. Pärast Norilskist naasmist (1952) elas algul Viljandis, kus juhendas kohalikku Spartaki meeskonda. Hiljem töötas Tallinnas majandusmehe ja varustajana.

»»» 1922 Vsevolod Bobrov, N Liidu jalgpallur, jäähokimängija ja treener (Moršansk – surn. 01.07.1979 Moskva). Olümpiavõitja 1956 Cortina d'Ampezzos jäähokis, neli aastat varem Helsingis mängis N Liidu koondises jalgpalli. Jalgpallis N Liidu koondises 3 mängu ja 5 väravat (1952). Hokis maailmameister 1954, mängis koondises kokku 59 mängu ja viskas 94 väravat. Jalgpallis 4-kordne (1946-1948, 1953) ja hokis 7-kordne (1948-1952, 1955, 1956) N Liidu meister. Treenerina MM-kuld 1973 ja 1974. Jalgpallis juhendas teiste seas CSKA-d, hoki Moskva Spartakit.

»»» 1925 Evelin Lestal, Eesti lauatennisist ja treener (Räpina - surn. 14.06.1996 Tartu). Võistis N Liidu meistrivõistlustel 1953-1962 ind. 22 medalit (sh. 10 kulda) ja võistk. 9 medalit (sh. 3 kulda). Eesti meistrivõistlustel kogus 38 medalit (31 kulda), 7 korral (1953, 1954, 1957, 1958, 1960, 1961, 1965) oli meister kõigis kolmes mänguliigis. Välismaale võistlema teda poliitilistel põhjustel ei lubatud, N Liidus peetud turniiridel alistas ta ka tollaseid maailma tippmängijaid (Maria Alexandru, Eva Koczian, Livia Mossoczy). Mängis Tartu Spartakis võrkpalli ja harrastas mootorisporti, lauatennisele pühendus alles 23-aastaselt.

»»» 1933 Vladimir Melanin
, N Liidu laskesuusataja (Tšornaja Iljinski kn, Kirovi oblast – surn. 10.08.1994). Olümpiavõitja 1964 Innsbruckis 20 km. Maailmameister samal distantsil 1959, 1962, 1963. N Liidu teeneline meistersportlane 1962.

»»» 1935 Walter Demel, Saksamaa murdmaasuusataja (Bayreuth). MM-võistluste pronks 1966 Holmenkollenis 30 km distantsil. Osales neljal olümpial 1964-1976, parimad kohad sai 1972 Sapporos, kui oli nii 30 km kui 50 km distantsil viies. 40-kordne Saksamaa meister, neist 26 kuld individuaalselt.

»»» 1938 Anton "Toni" Schumacher
, Saksamaa jalgallur, väravavaht (Bonn). Saksamaa koondises kokku 4 mängu. Klubid: Bonni Tura (1950–1960) ja 1.FC Köln (1960–1968). Saksamaa meister 1962 ja 1964, karikavõitja 1968.

»»» 1939 Lee Buck Trevino
, USA golfar (Dallas, Texas). Mänginud profina 1960. aastast, võitnud 87 turniiri (sh 29 PGA Touril). Alates 1990. aastast osaleb Champions Touril. US Openi võitja 1968, 1971, British Open 1971, 1972, PGA meistrivõistluste parim 1974, 1984. The Mastersil jäi 1975 ja 1985 jagama 10. kohta. Vardon Trophy 1970-1972, 1974, 1980, Byron Nelson Award 1980, 1990, 1991, 1992, Jack Nicklaus Trophy 1990, 1992, 1994, Arnold Palmer Award 1990, 1992. Ryder Cupil kuus korda (1969, 1971, 1973, 1975, 1979, 1981), lisaks oli 1985 meeskonna kapten. Golfi Kuulsuse hallis 1981. Vanemad olid Mehhiko päritolu. Hüüdnimed The Merry Mex ja Supermex.

»»» 1943 Ortron Enderlein, Saksamaa (SDV) kelgutaja (Trünzing, Werdau). Olümpiavõitja 1964 Innsbruckis naiste ühekelgul, 1968 Grenoble'is lõpetas samuti parima tulemusega, kui võistlus piirdus sooja ilma tõttu vaid kolm sõiduga. Enderlein ning tema naiskonnakaaslased Anna-Maria Müller ja Angela Knösel diskvalifitseeriti pärast seda, kui selgus, et idasakslannad olid enne starti salaja oma kelkude jalaseid soojendanud. Maailmameister ühekelgul 1965 Davosis ja 1967 Hammarstrandis. Aastatel 1969-1990 oli SDV olümpiakomitee liige.

»»» 1948 Eckhard Lesse
, Saksamaa (SDV) kergejõustiklane (Ballenstedt). EM-võistluste hõbe 1974 Roomas maratonijooksus ajaga 2:14.57,4 briti Ian Thompsoni järel. Detsembris 1974 oli Fukuoka maratonil olümpiavõitja Frank Shorteri järel teine SDV rekordi 2:12.02,4-ga. Klubi SC Magdeburg.

»»» 1954 Karl-Heinz Körbel
, Saksamaa jalgpallur (kaitsja) ja treener (Dossenheim). Saksamaa koondises 1974-1975 kokku 6 mängu. Mängis kogu karjääri (1972-1991) Frankfurdi Eintrachtis. Klubi rekord Bundesliga mängude osas 602. Klubid treenerina: Eintracht (1994, 1995-1996), VfB Lübeck (1996-1997) ja FSV Zwickau (1997-1998). Praegu Eintrachti üks jalgpallidirektoritest ning noorteakadeemia juht.

»»» 1958 Alberto Cova
, Itaalia kergejõustiklane (Inverigo, Como). Olümpiavõitja 1984 Los Angeleses, maailmameister 1983 Helsingis, Euroopa meister 1982 Ateenas ja hõbe 1986 Stuttgardis, kõik 10 000 m jooksus. Vahemeremaade mängudel 1983 Casablancas võitja 5000 m jooksus. Sise-EM-i hõbe 1982 3000 m jooksus. 14-kordne Itaalia meister sise- ja välistingimustes. Isiklikud rekordid: 5000 m - 13.10,06 (1985), 10 000 m - 27.37,59 (1983).

»»» 1958 Javier Aguirre Onaindía, Mehhiko jalgpallur (poolkaitsja) ja treener (Mexico City). Mehhiko koondises 1983-1992 kokku 59 mängu ja 13 väravat. MM-võistluste finaalturniiril 1986. Klubid mängijana: América (1980, 1981-1986), Los Angeles Aztecs (1981), CF Atlante (1986), Osasuna (1987) ja Chivas (1988-1993). Oli aastatel 2001-2002 Mehhiko koondise peatreener, juhendas meeskonda MM-il 2002. Juhendanud ka CF Atlantet (1995-1996), CF Pachucat (1998-2000), Osasunat (2001-20029 ja alates 2006. aastast Madridi Atléticot.

»»» 1962 Sylvie Daigle, Kanada kiiruisutaja (Sherbrooke, Quebec). Olümpiavõitja 1992 Albertville'is ja -hõbe 1994 Lillehammeris 3000 m teatesõidus. 1980 Lake Placidis ja 1984 Sarajevos osales tavakiiruisutamises, kõrgeim koht oli 1980. aastal 500 meetri 19. Hakkas põlveprobleemide tõttu lühirada sõitma 1987. aastal. Calgary olümpial 1988 oli lühirajauisutamine kavas näidisalana ning Daigle võitis 1500 m, sai hõbeda 1000 m ja 3000 m ning pronksi 500 m ja teatesõidus. Pärast Lillehammeri mänge lõpetas karjääri ja sai 1998 Montreali ülikoolist arstikraadi. Mitmevõistluse maailmameister 1979, 1983, 1988, 1989, 1990. 10-kordne Kanada meister.

»»» 1963 Nathalie Lambert, Kanada lühirajauisutaja (Montréal, Quebec). Olümpiavõitja 1992 Albertville'is 3000 m teatesõidus, -hõbe 1994 Lillehammeris teatesõidus ja 1000 m. Maailmameister 1991, 1993, 1994. Parandanud kaks korda MR-i nii 1000 m kui 3000 m sõidus. Kanada spordi Kuulsuse hallis 2002.

»»» 1964 Salvatore Schillaci, Itaalia jalgpallur, ründaja (Palermo). Itaalia koondises 1990-1991 kokku 16 mängu ja 7 väravat. MM-võistluste pronks 1990 ja finaalturniiri edukaim väravakütt 6 väravaga. Klubid: Messina (1982–1989), Torino Juventus (1989–1992), Milano Internazionale (1992–1994) ja Jubilo Iwata (1994–1997). Itaalia karikavõitja ja UEFA Cupi võitja 1990. Esimene itaallane J-League'is. Hüüdnimi Totò.

»»» 1968 Anders Holmertz, Rootsi ujuja (Motala). Olümpiahõbe 200 m vabaujumises 1988 Soulis ja 1992 Barcelonas ning 4 x 200 m vabalt teateujumises 1992 ja 1996 Atlantas, lisaks pronks 400 m vabaujumises 1992. Osales ka 1984 Los Angeleses ja 1988 Soulis. Maailmameister 1994 Roomas 4 x 200 m vabalt teateujumises ja hõbe 200 m vabaujumises. Lühiraja MM-ilt kuld 1993 Palmas 4 x 200 m vabalt teateujumises. EM-võistlustelt 1985-1995 kokku 13 (1+4+8) medalit, sh. kuld 1987 Strasbourg'is 200 m vabaujumises. Vend Mikael oli samuti ujuja.

»»» 1972 Svetlana Bažanova
, Venemaa kiiruisutaja (Tšeljabinsk). Olümpiavõitja 1994 Lillehammeris 3000 m distantsil. Mitmevõistluse EM-võistluste hõbe 1993 ja pronks 1994, Venemaa absoluutne meister 1993, 1997, 2000. Abielus kiiruisutaja Vadim Sajutiniga.

»»» 1974 Roberto Chiacig
, Itaalia korvpallur (Cividale del Friuli). Olümpiahõbe 2004 Ateenas, Euroopa meister 1999 ja pronks 2003. Pikkus 210 cm. Klubid: Padova (1994-1995), Pallacanestro Treviso (1995-1996), Ateena AEK (1996-1997), Fortitudo Bologna (1997-1998), Pallacanestro Reggiana (1999), Montecatini Basket (1999-2000), Siena Sana (2000-2006), Valencia (2006-2007), Rooma Virtus (2007) ja Bologna Virtus (2007-). Itaalia meistrisarja Tähtede meeskonnas 2000, 2003. Saporta Cupi MVP 2002.

»»» 1974 Costinha ehk Francisco José Rodrigues da Costa Júnior, Portugali jalgpallur, poolkaitsja (Lissabon). Portugali koondises 1998-2006 kokku 53 mängu ja 2 väravat. MM-võistluste poolfinalist 2006, EM-võistluste hõbe 2004 ja poolfinalist 2000. Klubid: Oriental (1993–1995), Machico (1995–1996), Nacional (1997), AS Monaco (1997–2001), FC Porto (2001–2005), Moskva Dinamo (2005–2006), Madridi Atlético (2006–2007) ja Bergamo Atalanta (2007–). Portugali meister 2003, 2004 ja karikavõitja 2003, Prantsusmaa meister 2000. UEFA Meistrite liiga võitja 2004, UEFA Cupi võitja 2003, FIFA Intercontinental Cup 2004.

»»» 1982 Hassan Barojev
, Venemaa kreeka-rooma maadleja (Dušanbe, Tadžikistan). Olümpiavõitja 2004 Ateenas ja -hõbe 2008 Pekingis kuni 120 kg kaalus. Maailmameister 2003, 2006, hõbe 2007. EM-i pronks 2006

SURMAPÄEV

««« 1987 George "Punch" Imlach
, Kanada jäähokitreener (sünd. 15.03.1918 Toronto). Toronto Maple Leafsi peamänedžer 1958-1969 ja 1979-1981. Stanley Cupi võitja 1962, 1963, 1964, 1967. Aastael 1970-1972 oli vastloodud Buffalo Sabresi peatreener. Suri viienda südameinfarkti tagajärjel. NHL-i Kuulsuse hallis 1984 "ehitajana".

««« 1991 Patrick "Pat" O’Callaghan, Iirimaa kergejõustiklane (Clonmel - sünd. 15.09.1905 Derrygallon). Olümpiavõitja 1928 Amsterdamis ja 1932 Los Angeleses vasaraheites. Iseseisva Iirimaa esimene olümpiavõitja.

««« 2001 Pavel Sadõrin, N Liidu jalgpallur ja treener (Moskva - sünd. 18.09.1942 Perm). Mängis 1959-1964 Permi Zvezdas ja 1965-1975 Leningradi Zeniidis. Treenerina alustas 1978 samuti Zeniidis, 1988 oli Hersoni Kristalli juhendaja, 1989-1992 Moskva CSKA-s. 1992-1994 oli Venemaa koondise peatreener,  edasi tulid veelkord Zeniit (1995-1996), CSKA (1998, 2000-2001) ja Kaasani Rubiin (1998-1999). Viis Zeniidi N Liidu meistriks 1984 ja CSKA 1991. N Liidu karikavõitja 1991. Suri vähki.

««« 2003 Eugenio Monti, Itaalia bobisõitja (Belluno - sünd. 23.01.1928 Dobbiaco). Olümpiavõitja 1968 Grenoble'is, hõbe 1956 Cortina d'Ampezzos ja pronks 1964 Innsbruckis nii kahe- kui neljabobil. MM-võistlustelt 1957-1966 kokku 10 (9+1+0) medalit, neist 7 kulda kahebobil. Nooruses oli hea mäesuusataja, Itaalia meister slaalomis ja suurslaalomis, kuid 1951 vigastas mõlemat põlve ja see lõpetas tema karjääri suusatajana. Uuel alal bobisõidus tuli juba 1954 Itaalia meistriks. Kui Innsbruckis purunes brittide Tony Nashi ja Robin Dixoni kelgul kinnitus, andis Monti neile enda oma laenuks. Britid tulid kahekelgul olümpiavõitjateks, Monti jäi kolmandaks. Neljakelgu võistlustel aitasid Monti abilised kanadalase Vic Emery kelku parandada ning Kanada meeskond tuli olümpiavõitjaks. Selle ülla teo eest autasustas ROK Montit esimese sportlasena Pirre de Coubertini medaliga. Jõudis kullavõiduni alles 1968, olles juba 40-aastane. Haigestus Parkinsoni tõppe ning sooritas enesetapu. Torino olümpia kelgurajal Cesana Pariolis kannab 12. kurv Monti nime.

««« 2007 Ken McGregor, Austraalia tennisist (sünd. 02.06.1929). Austraalia meistrivõistluste võitja üksikmängus 1952. Oli veelgi edukam paarismängus, kui võitis koos Frank Sedgmaniga 1951 ja 1952 seitse suure slämmi turniiri järjest (rekord, mida pole siiani ületatud). Davise karikasarja võitja 1950-1952. Oli edukas ka kriketis ja austraalia jalgpallis. Suri maovähki.

SÜNDMUSED

¤ 1891
tutvustas James Naismith enda leiutatud uut sportmängu, korvpalli.
¤ 1900 asutasid Aacheni Kaizer-Wilhelm-Gymnasiumi 18 õpilast jalgpalliklubi Alemannia Aachen.
¤ 1924 nõudis kommunistide mässukaste ohvreid ka sportlaskonnas. Tallinna peajaamas sai surmavalt haavata sõjaväe spordiinstruktor Hermann Rossländer. Raudtee peatehases tapeti Spordi jalgpallur Kristoff Tiik. Iru lahingus sai raskelt käest haavata poksija Ernst Tamberg.
¤ 1956 püstitas Mildred McDaniel (USA) Melbourne'i olümpiamängude lõppvõistlusel naiste kõrgushüppes MR-iks 1.76.
¤ 1956 võitis olümpiaajaloo 13. maratonijooksu Prantsusmaad esindanud pikamaajooksja Alain Mimoun, kes Melbourne'is kulutas 42 195 m läbimiseks aega 2:25.00.
¤ 1967 püstitas Wilt Chamberlain NBA rekordi, visates järjest mööda 22 vabaviset.
¤ 1973 sai Jack Nicklausist (USA) esimene golfar, kes teeninud aastas aauhinnaraha 2 miljonit dollarit.
¤ 1974 püstitas Jacqueline Hansen (USA) Culver Citys naiste maratonijooksus mitteametliku MR-i ajaga 2:43.54,5.
¤ 1982 võitis Chris Evert tennise Australian Openi naisüksikmängu finaalis Martina Navrátilová 6:3, 2:6, 6:3.
¤ 1984 nokautis Greg Page profipoksi raskekaalu WBA versiooni tiitlimatši 8. raundis Gerrie Coetzee.
¤ 1988 maksis NBC 1992. aasta Barcelona olümpiamängude ülekandeõiguste eest USA-sse rekordilised 401 miljonit dollarit.
¤ 1991 sai Prantsusmaa tennisekoondis pärast 59-aastast vaheaega taas enda valdusse Davis Cupi. Lyonis peetud 80. finaalis alistati USA meeskond 3:1.
¤ 1996 võitis 85. Davise karikaturniiri Prantsusmaa esindus, kui Malmös peetud finaalis alistati Rootsi 3:2.

Koostanud
TOIVO KIVIMETS, Sportnet

Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002), Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet.
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Registreeritud (0) Anonüümne (0)
Jäta kommentaar
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare
Karikatuurid